Talgud mälestistel

Miks on oluline teada, kas talguobjekti näol on tegemist mälestisega? 

Eestis on muinsuskaitse all ligi 24 000 kultuurimälestist. Suur osa nendest on halvas seisus ja kindlasti on omanikele suureks abiks kui neile talgute korras appi minnakse. Probleem võib tekkida siis kui inimesed tahavad teha head ja otsustavad mõne räämas koha ära koristada või vana hoone ära värvida, teadmata, et tegu võib olla mälestisega. Ja võivad sellega pöördumatut kahju tekitada.

Et mälestised ei saaks teadmatusest või asjatundmatu tegevusega kahjustatud, on mälestistel ja nende lähiümbruses toimetamisele kehtestatud reeglid, mis on kirja pandud Muinsuskaitseseaduses ja mälestise kaitsekohustuse teatises. Igas maakonnas on oma muinsuskaitse inspektor, kes maakonna mälestistega tegeleb ja omanikule abiks on. Muinsuskaitseinspektorite kontaktid leiab muinsuskaitseameti kodulehelt www.muinas.ee

Igal mälestisel on oma number ja kõik mälestised on kantud Kultuurimälestiste riiklikku registrisse, mille leiab muinsuskaitseameti kodulehelt register.muinas.ee. Kultuurimälestiste registrist saab teha päringuid ja otsida mälestisi nii maakondade kui valdade kaupa. Seal on mälestisest enamasti kirjas mõni sõna ja vahel lisatud ka foto. Kel huvi, võib muinsuskaitseameti kodulehelt leida muudki huvitavat mälestiste kohta.

Mida peaks talgujuht tegema kui talguobjektiks on mälestis?

Kõige olulisem on mälestise omanikuga talgute tegemine kokku leppida. Enamasti on talgujuht ka omanik, kuid mitte alati, näiteks juhul kui mälestis kuulub riigile või kohalikule omavalitsusele. Üldjuhul omanikud teavad hästi, milliseid töid ja kuidas mälestisel teha võib. Siiski peaks kas omanik või talgujuht teavitama talgutöödest mälestisel ja selle ümbruses oma maakonna muinsuskaitseinspektorit