Saaremaa

Atla ranna koristustööd 

Tehti korda Atla ranna supluskoht, korjati kokku randa uhutud mereadru jm praht ning põletati ära. Puhastati võsast endise külakooli varemed, lammutati endine kolhoosi viljakuivati, praht põletati. 

Talgute korraldus oli hea. Atla külas on talgud olnud igal aastal (vähemalt 7 viimast aastat) ja inimestel on ilma ütlematagi selge, mismoodi töötegemine toimub.

Sel aastal oli varasemast rohkem mehi, seda ilmselt külavanema heale ärgitustööle.

Parim, mis ka seekord silma paistis - laste osalus. Alates 4-aastasest kuni gümnaasiumi viimase klassini olid noored talgutööl. Ja väga tublid. Nii toimubki töökasvatus.

Eriline tunnustus kokkadele, hernesupp ja kartulisalat  viineritega olid viimase peal,

Kohvist ja kookidest rääkimata. Loomulikult oli olemas ka talguõlu, päris saareõlu, mitte maltoosalurr.

Kohapeal said paljud ilmaasjad üle jutustatud. Ideede kohta vast seda, et lõhutud vana viljakuivati vundamendiosa saaks edaspidi kujundada heaks lõkkeplatsiks, kus suisel ajal julgeks lõket teha.

Meestel alles jutud pooleli, eks seal ka mõni idee ehk tulekul.


Pihtla vana vallamaja korrastustalgud 

Võtsime maha vana mädanenud aia, koristasime majadetagused prügihunnikud, lõikasime ilusaks heki, pesime aknaid.

Kuna esimene rariteet, mille vanast majast leidsime, oli "Pihtla rahvamaja", siis mõtlesime, et ilmselt on see märk. Märk sellest, et peamegi praegu seltside-organisatsioonide kasutuses olevasse Eesti-aegsesse vallamajja rahvamaja tegema:)

Kuna tuuline ilm ei lubanud oksi põletada, siis pärast jaani otsustasime uuesti kokku saada ja oksad ära põletada.

Igal juhul leidsime, et võtame asja tõsiselt käsile ning 1. mail olid meie esimesed talgud! Pealegi - kuna lammutasime ühe aia maha, tuleb hakata vaatama uue tegemise suunas.

Ainult netipõhine talgutele registreerimine ei toimi, sest kõigil, eriti eakamatel inimestel, ei ole internetti.


Ajaloolise Saikla Veski korrastustööd 

Riisuti veski ümbrus, tasandati maapind ja koristati ära prügi. Tehti lõket, põlev materjal läks lõkkesse, muu materjal sorteeriti ja paigutati konteineritesse. 

Korraldatud talgule tuli kohale küll vähe inimesi, kuid kohaletulnud olid tõelised entusiastid. Töö, mis planeeritud, sai tehtud. Arvan, et külainimestel on vaja veidi talgutega taas harjuda. Mõte korrastada kodukohta talgutega on väga hea ja seda võiks kindlasti jätkata. Talgupäeva õhtul toimus ka veski väike ajalooline tutvustus korraldajate poolt ja ka üllatuskontsert, kuhu tuli kohale ka kohalikke uudistajaid. Kontsert kestis 45 minutit ja selles esitas operetiviise Triin Ella. Sellest tekkis korraldajatel tahtmine veski saali ka tulevikus koosviibimiste jaoks kasutada. Liiati oli see saal aastakümneid tagasi just külarahva kooskäimise kohaks.

Võeti plaani korraldada kohalikele inimestele kontserte veski saalis. 

Kõljala keskuse koristamine 

Kõljala mõisa lauda sissekukkunud katuse lammutamine, Kõljala külaplatsi koristamine,

teeäärte võsast ja prahist puhastamine, prahi vedu ja põletamine.

Bussiootepaviljoni ümbruse koristamine, akende parandamine, klaasimine, akende värvimine. Talgulised jagasime 4 töögruppi, igal grupil oma juht.

Töö sujus ilusasti. Põllumajandusühistu aitas tehnikaga.

Rahaliselt toetasid kohalikud seltsid ja põllumajandusühistu (talgutoit ja töövahendid)

Talgusupi keetis seltsiliige, kohalikud küpsetasid koduleiba ja kooki.

Õhtu lõpetasime simmaniga, kus esinesid Kõljala juurtega pillimehed.

Palju oli talgutel kohalikke noori, selgus, et ühiselt jõuab palju ära teha!

TALGUD LIIDAVAD KOHALIKKE, TEKIB KODUTUNNE! 

 

Aadu Hindi lapsepõlvekoju viiva külatänava korrastamine 

Külatee äärest võsa ja ka jämedamate puude mahavõtmine, okste koristamine, vanade okastraataedade lammutamine, lehtede riisumine, metssigade poolt tõngutud maapinna silumine.

Päev möödus viperusteta. Alustada võiks teinekord lihtsalt varem.

Ka planeeritavate tööde hulk võib olla suurem. Esmakordselt sellist üritust organiseerides ei osanud ette näha, et nii palju jõutakse ära teha. See tähendab, et meil sai lihtsalt töö enne lõpukellaaega  otsa. Aga loomulikult tulid ka jutud rääkida ja õlled juua.

Plaanimiseks võeti jaanituleplatsi ümbruse uuenduskuur.

Ja kui jõud peale hakkab, tahaksime midagi küla kaardi või infotahvli või ms taolist üles panna. Kindlalt sai aga kokku lepitud selles , et leiame koos aega ja lähme külastame Muhus avatud Tihuse talu söögimaja. Kokkuvõtteks saarlaste viiti : köik oli väga KENA 

Abruka saare heakorratalgud 

Laias laastus ja kokkuvõtlikult: Abruka saar on korras ja puhas. Valmis loomaks sõbralikku meeleolu saare-elanikele ja külalistele. Lahtikirjutatult aga, prahist on puhastatud 12 km teepeenraid (kõik saart läbivad teed). Tihedast üle 3 m kõrgusest võsast 2 km teepervi, võsast on puhastatud ja lehed riisutud Abruka kalmistu ümbrusest. Korrastatud laste mänguväljak Abruka Muuseumi Seltsi maja juures, Korrastatud vana Vesiaia sadama territoorium, korrastatud (maa-plaaneerimine, tasandamine) ja koristatud Abruka Muuseumi Seltsi ümbrus.

Talgud Abrukal on pikaajaline traditsioon ja miinused-plussid on tasakaalu loksunud. Kui esimestel aastatel leidus isepäiseid erakuid, siis tänaseks on ka suuremad skeptikud kaasalööjate ringis. Nii nagu ei ole halba ilma vaid on valesti valitud riietus, nii ei ole ka talgutel viletsat kaasalööjat ega põikpäiset äraütlejat, on vaid talgujuhipoolne  valesti valitud suhtlustaktika. Ja kiitust, tänusõnu ja tunnustust väärivad kõik. See on investeering tulevikku, ehk siis järgmistesse talgutesse.

Mõtteid ja plaane ühisürituste korraldamiseks ja isetegemiste tagant- tõukamisteks, samas ka infot ettevõtmiste projektipõhisteks rahastamisteks. 

 

Kuivastu-Võiküla munakivitee hooldus 

Sai tasandatud kruusaga kivitee kõige kehvemas seisus lõike ning piiratud teeäärset võsa. 

Rohkem kruusa liigutavat kühelkopa sarnast tehnikat aitaks suurema tööga hakkama saada.

Pettumuse valmistas asjaolu, et Koguva kontserdil küsiti piletiraha, mis selgus alles talgueelsel õhtul, kui ei andnud enam omapoolselt midagi asenduseks organiseerida.

Väga populaarseks osutusid talgurätikud!!! Aga olgem ausad - nende hind, eriti arvestades talgute tausta, mõeldavat kogust jmt., oli ikka üle mõistuse kallis. Talgute puhul võiks selline hinnatase olla T-särkidel.

Talgute toimumise aeg oli hea - tavaliselt teeme me neid talguid suvel, aga nüüd on tee suveks paremas korras, ehk ajaline võit oma kaks kuud. 

 

Külatalgud

Heakorratööd-külasiseste teede äärte puhastamine sinna visatud prahist (pudelid, pakendid); võsa ja okste saagimine ja põletamine seltsimaja maa-alalt; muruplatside riisumine seltsimaja juures ja külaväljakul.

Oleme külatalguid korraldamas juba kolmandat aastat. Jagasime endid juba varasemalt meeskondadesse. Kes hakkavad teede ääri koristama, kes jäävad seltsimaja ümbrusesse ja kes jäävad külaplatsile koristama. Sellega sai üheaegselt kõik plaanitud tööd käivitada ja lõunaks, kella 14.00-ks, jõudsid kõik meeskonnad oma tegemistega niikaugele, et kogunesid külaväljakule talgusuppi sööma.

Talguline Jüri Mesila oli ka talguõlle teinud ning saarlaste kombe kohaselt liikus talguliste seas ringi ka õllekruus. Tänukirjaga pidasime meeles kõiki talgulisi: 40 täiskasvanut ja 7 last. Tähtis oli, et lapsed tegutsesid koos täiskasvanutega ja said ka võrdselt meeles peetud. Meie talgute vanim liige oli 76aastane Endel Maidle ja noorim 17 päevane Rasmus Mesila.

Õhtusel talgusimmanil olid jällegi koos nii lapsed kui täiskasvanud. Mänge ja tantse jätkus kõigile.  Auhinnad pani välja kohalik külapood "Tõllu pood", kes sponsoreeris ka talguleivaga. Üks talguline, Einar Toop, voolis talgupäeval mahasaetud kadakast külavanemale valitsemissaua. Sau anti üle õhtusel simmanil.

Talgutega saime hakkama oma jõududega algusest lõpuni.

Kuna meie seltsimaja on alles projektirahade ootel, et teda korda teha, siis talgute käigus tekkis erinevaid mõtteid, mida maja ümbrusega saaks ette võtta.

Oleme ühistegevuse korras juba kahel aastal käinud metsa istutamas. Sel aastal käisime 24.aprillil. Jätkame ka seda traditsiooni.

Tore oli tegelikult see tunne ja teadmine, et kogu Eestimaa tegutses ja toimetas ühel päeval. Eestlastel jällegi üks päev, kus tunti end ühtsetena.

Oli väga meeleolukas päev. Aitähh kõigile talgulistele!