Laupäeva ehk n-ö õige talgupäeva ilm oli mõnes paigas prognoositust hullem, mõnes parem. Kuid talgulised, keda oli seekord üle riigi kokku pea viiskümmend tuhat, ei lasknud end sajust häirida. Igal pool püüti tegutseda vastavalt oludele. Mis peamine – valiti sobiv riietus ning anti endale aru, et suhkrust ei olda, kuid lausleotust pole ka vaja.
Osades kohtades alustati juba reedel, võideldi laupäeval vihmaga ning lõpetati tähtsad tööd pühapäeval. Väga paljud paigad said ilusamaks ja puhtamaks. Talgulised tõdesid rõõmsalt, et keegi meie eest midagi ära ei tee, tuleb ikka ise käed külge panna. Nii ka läks. Ise korda tehtut on tegelikult päris kena kaeda. See ongi suurim tänu, kui muru kunagise läbuhunniku asemel peagi rohetama hakkab. Ja enam ei pea külaliste ees silmi maha lööma, et meil on ka sellised paigad…