Projekt Toru

Toru on uuenduslik tehnoloogiline abivahend vabaühendustele, mille abil saab senisest palju enam kaasata inimesi neid puudutavate otsuste tegemisse. Toru väljatöötamise eesmärk on suurendada osalusdemokraatiat ja katsetada loodavat otsustusmehhanismi Eestis.

Milleks Toru vaja on?

Täna kasutatav esindusdemokraatia tugineb eeldusele, et kodanikud ei suuda või ei taha teha ühiskondlikke otsuseid. Valime enda asemel mitmeks aastaks kõikides küsimustes otsutama väikese hulga tasulise töökohaga esindajaid, keda ei saa tagasi kutsuda. Selline süsteem kujunes välja ajal, kus logistilis-tehnoloogiliselt oli kord 3-5 aasta jooksul valimiskasti juures käimine ainus mõeldav lahendus kõikide inimeste kaasamiseks.

Tänapäeval on olukord täielikult muutunud. Tehnoloogilised sidepidamisvahendid on muutnud võimalikuks iga inimesega sagedase otseühenduse loomise. Eesti.ee e-posti aadressid, riiklik digiallkiri, e-valimised, aga ka riigiametite Facebooki lehed on vaid mõned ilmekad näited. 

Eestis, nagu mujalgi riikides, on katsetatud erinevate demokraatia viisidega, mis avaksid rohkematele inimestele võimaluse osaleda neid puudutavate oluliste otsuste vastuvõtmisel. Lisaks tavapärasele esindusdemokraatiale, kus inimene saab valimiste kaudu teada anda oma eelistusest, on olemas teisigi võimalusi, mida käsitletakse osalusdemokraatia vormidena. Näiteks võib tuua petitsioonid, kaasava eelarve ning Rahvakogu laadsete ühisloome ettepanekute tegemise valitsejatele. Need kõik on vajalikud, kuid mitte piisavad viisid, et avada tavalisele inimesele võimaluse mõjutada asjade käiku. 

Koostöö-demokraatia

Koostöö-demokraatia on demokraatliku otsustamise vorm, mis kombineerib uuenduslikul viisil põhimõtteid esindusdemokraatiast ja otsedemokraatiast ning loob võimaluse selle praktiliseks kasutamiseks uute infoühiskonna lahenduste kaudu (vt ka collaborative democracy ).

Koostöö-demokraatia eri vorme on maailmas katsetatud eelkõige kohalikes kogukondades ning omavalitsustes.
Kaasav ning de-tsentraliseeritud (hajus) otsustamine toimib tõhusamalt nendes küsimustes, mis osalejatele korda lähevad – olgu siis tegu vabaühenduse liikmete ja vabatahtlike juhtimise ning koosotsustamisega ühise algatuse organiseerimisel või asumiseltsi ja linnaosavalitsuse koostööga liikluskorralduse küsimuses. 

Tavapäraselt peetakse selliseid läbirääkimisi kitsas ringis ning tehtud otsusest teavitatakse ülejäänud inimesi, kes aga protsessi käiku ja tulemust mõjutada ei saanud. Kõikide huviliste kursis hoidmine ja aktiivne kaasamine on vaevanõudev ja selleks pole piisavalt häid platvorme.

Samas on teada, et koostöös ja ühiste põhimõtete järgi ning samas inforuumis sündinud kokkulepped arvestavad suurema hulga osalejatega. Taolised otsused tekitavad usaldust ning jäävad paremini kestma. Seepärast on käesolev projekt katse pakkuda välja uuenduslik mudel ühiste otsuste tegemiseks, mis looks laiema võimaluse osaleda just individuaalselt, esindades igaühe enda arvamust ja valikut.

Projekti tegevused

Projekti koostamiseks andis tõuke ja julguse väga kompetentse ja tahtmist täis algatusgrupi kogunemine ja ühised viljakad arutelud, mis algasid 2013. aasta augustis.

Projekti raames loome ja katsetame osalusdemokraatia tehnoloogilist lahendust ühe valla näitel. Kui tavapäraselt võtab otsuseid vastu vallavolikogu, siis Toru projekti raames paneme otsuse hääletusele kogu vallas. Igal valla kodanikul on üks e-hääl, mida ta saab kasutada ise või delegeerida vabalt valitud teisele kodanikule, keda ta peab konkreetses valdkonnas kõige pädevamaks. Delegeeritud hääl jääb anonüümseks, mis tähendab, et inimene, kellele hääl(ed) usaldatakse, ei tea seda. Delegeeritud häält saab igal hetkel tagasi võtta või erinevate otsuste puhul delegeerida erinevatele inimestele. 

Otsustamist vajavad küsimused valmistatakse Rahvakogu eeskujul ette argumenteeritult, neutraalselt ja infograafiliselt. Esindusisikute asemel langetab otsuse kogukond. 

Projekti tulemusel valmib esimeses etapis interaktiivne tarkvara-rakendus, mida on katsetatud ühes Eesti vabaühenduses (Väitlusselts), rahvusvahelise ulatusega kodanikualgatuses Teeme Ära Maailmakoristus (Let ́s Do It! World) ja vähemalt ühes Eesti kohalikus omavalitsuses.

Rakendusega kaasneb põhjalik juhendmaterjal, mille alusel saab rakendust kasutada nii vabaühenduse kui kohaliku omavalitsuse otsustusprotsessides.

Projekti rahastab EMP toetuste Vabaühenduste Fond Avatud Eesti Fondi vahendusel