Eestis on muinsuskaitse all ligi 24 000 kultuurimälestist. Suur osa nendest on halvas seisus ja kindlasti on omanikele suureks abiks kui neile talgute korras appi minnakse. Probleem võib tekkida siis kui inimesed tahavad teha head ja otsustavad mõne räämas koha ära koristada või vana hoone ära värvida, teadmata, et tegu võib olla mälestisega. Ja võivad sellega pöördumatut kahju tekitada.
Et mälestised ei saaks kas siis teadmatusest või asjatundmatu tegevuse läbi kahjustatud, on mälestistel ja nende lähiümbruses toimetamisel kehtestatud reeglid, mis on kirja pandud Muinsuskaitseseaduses ja mälestise kaitsekohustuse teatises. Igas maakonnas on oma muinsuskaitse inspektor, kes maakonna mälestistega tegeleb ja omanikule abiks on. Muinsuskaitseinspektorite kontaktid leiab Muinsuskaitseameti kodulehelt www.muinas.ee
Igal mälestisel on oma number ja kõik mälestised on kantud Kultuurimälestiste riikliku registrisse, mille leiab Muinsuskaitseameti kodulehelt www.muinas.ee pealkirja all Register ja Kultuurimälestiste riiklik register. Kultuurimälestiste registrist saab teha päringuid ja otsida mälestisi nii maakondade kui valdade kaupa. Seal on enamasti ka mõni sõna mälestisest ja vahel mõni fotogi lisatud. Kel huvi ja tahtmist, võib Muinsuskaitseameti kodulehelt leida muudki huvitavat mälestiste kohta.
Mida peaks talgujuht tegema kui talguobjektiks on mälestis?
Kõige
olulisem on mälestise omanikuga talgute tegemine kokku leppida.
Enamasti on küll talgujuht ka omanik kuid juhul kui mälestis kuulub
riigile või kohalikule omavalitsusele võib talgujuhiks olla ka keegi
teine. Enamasti teavad omanikud väga hästi, milliseid töid ja kuidas
mälestisel teha võib. Siiski peaks kas omanik või talgujuht teavitama
talgutöödest mälestisel ja selle ümbruses oma maakonna
muinsuskaitseinspektorit.