Kuidas lähevad üle-eestilise Teeme Ära talgupäeva korraldust toetavad partnerid vastu tänavusele talgukevadele ning millised on nende enda kodukandi talgu- ja toidutraditsioonid?
Kristi Lomp
Selver,
juhatuse liige
Mina olen pärit Harjumaalt Keila lähedalt Ohtu külast. Talguid peetakse Ohtul igal aastal, ka meie oma perega teeme suuremaid töid talgukorras – saab kiiremini valmis ja on lõbusam. Talgutoit peab olema selline, mis valmib ilma suurema valvamise ja vaevata ning täidab kõhtu. Meie traditsiooniliseks talgutoiduks on ulukilihaga supp või ühepajatoit.
Evelin Pae
Bauhof Group, turundusdirektor
Olen pärit Jõhvi kihelkonnast Mäetaguselt. Kooliajast on meeles ühised kartulivõtud sovhoosi põldudel, omamoodi talgupäevakud olid ju needki! Maal tehti kevadised ja sügisesed aiatööd ikka koos naabrite, sugulaste ja suurema seltskonnaga. Selliste ühistöödega seostuvad millegipärast hapukapsasupp ja seapraad – ju neid siis tookord pakuti.
Meelis Mooses
Tikkurila,
müügidirektor
Minu sünnikohaks on Mõniste küla Võrumaal, mis jääb
kunagise Hargla kihelkonna piiridesse. Oma teadliku elu olen veetnud Kadrina
kihelkonnas ja seda tänase päevani. Mul
on hea meel, et talgutraditsioon kogub taas hoogu ka minu kodukohas. Mitmed
kiigeplatsid ja mõisapargid on saanud ühiselt tehes korda. Kui leidub
eestvedajaid ja väärt algatusi, küll siis leiab ka tegijaid. Lapsepõlve maitseelamustest meenub kaerakile, mida kunagi
tehti, aga viimasel ajal ei ole lauale sattunud. Enda küpsetatud leival on küll
kindel koht
meie talgulaual.
Kaja Sepp
Omniva,
kommunikatsioonijuht
Minu juured on kodukülas Kuusalu ja Kadrina kihelkonna piiril. Rahvariided on mul Kuusalu omad ja hinges olen ikka kuusalukas, ehkki ise elan linnas. Vanakülal, minu kodukülal, on noor ja energiline külavanem, kelle eestvedamisel korraldatakse meie külas ka Teeme Ära talgupäevi. Näiteks on küla korrastanud ühistegevusteks jõeäärse platsi ning eelmisel aastal sai ka ujumiskoht vetelpäästevahendid. Toitude peale mõeldes tuleb esimesena meelde kala. Meie küla ei ole küll mereäärne, kuid rannast on siia alati kala toodud. Lapsepõlve toitudena mäletan soolatud või praetud lesta keedukartuli ja paksu hapupiimaga. Ja muidugi kama!
Piret Hartman
Kultuuriministeerium,
kultuurilise mitmekesisuse asekantsler
Olen pärit Lüganuse kihelkonnast Ida-Virumaalt. Talgutel on olnud seal alati oluline roll, neid on kodukandis korraldatud nii kooli kui ka kohaliku omavalitsuse eestvedamisel. Kõige paremad talgud on aga need, mis saab koos perekonna ja sõpradega ette võetud, kui vaja mõni suurem asi korda saata: sauna ehitus, vana hoone lammutamine, katusevahetus. Minu perekonna sõpruskond on väga aktiivne ning alati üksteise jaoks olemas – täiesti imetlusväärne kogukond. Traditsioonilist toitu oma kihelkonnast ma ei tea, kuid praegu on eriliselt kuulus Püssi naiste poolt tehtud pasteet, mille kohta on kuulujutud levinud kaugemalegi. Poeletilt kaob see sama kiirelt kui sinna jõuab. Seda toitu mäletan lapsepõlvest saati.
Kuna sündinud olen Tartus, pean koduseks Tartu-Maarja kihelkonda. Selle kandi talgutraditsioone ma täpselt ei tea, aga aktiivsust on seal kindlasti. Igal aastal toimub üht-teist Teeme Ära talgupäeva raames ning olen ka ise olnud ettevõtmise eestvedaja oma naabruskonnas.