Ajaleht TALGULINE nr 7
Talgupäeva vabatahtlik häälekandja

Kingi Eestile oma kihelkonna värvid! 15. märts


Oleme oma Eestist viimasel ajal palju mõelnud ja rääkinud. Oleme üksipulgi meenutanud ja tähistanud ajaloolisi päevi ning sündmusi, mis viisid saja aasta eest meie oma riigi loomiseni. Eestimaa on olnud harva nii sinimustvalge kui tänavu veebruaris – põhjusega võime olla rahul ja uhked oma Eesti üle!


Juubeliaastalgi läheb aga elu mürinal edasi ja toob meile uusi väljakutseid, millega silmitsi seista ning rinda pista. Olgu tegemist minevikust tänasesse päeva ulatuvate murekohtade või tulevikuarenguid puudutavate teemadega, tuge ja jõudu kõikide küsimuste lahendamiseks saame ikka ammutada vaid oma kodupaigast, oma juurtest. See lihtsalt on nii.

Kodused paigad ja traditsioonid on olnud Eesti eri nurkades elavatele inimestele alati olulised identiteedi pidepunktid, aga moodne aeg esitab neile järjest uusi, senisest suuremaid väljakutseid. Inimesed on mobiilsed ja liiguvad palju. Käiakse nii puhkusereisidel kui ka kaugemal tööl. Pendelrändajad liiklevad töö- ja kodukoha vahel iganädalaselt või lausa igapäevaselt. Haldusreform on segi paisanud siiani kestnud arusaama kohalikust kuuluvusest ja võimu jagunemisest. Millele siis toetuda oma kodukoha identiteedi mõistmisel ja väljendamisel? 

Kihelkond kui elu kese

Sajandeid olid Eestimaa elu keskmeks kihelkonnad. Kihelkonna keskel seisid kirik ja kõrts kui peamised kohad, kus inimesed koos käisid. Kihelkonnas olid sarnased traditsioonid, sarnased rõivad, sarnane keel, sarnased toidud. Inimesed suhtlesid palju just oma kihelkonna sees ning see mõjutas kogu paikkonna elu-olu ja kombestikku. Kuigi ajapikku võisid kihelkondade piirid ka muutuda, olid need ikkagi midagi hoopis püsivamat kui me viimaste kümnendite või isegi saja aasta jooksul oleme harjunud nägema. 

Oma juuri pidi sügavuti minek annabki piisava põhjuse kiigata Eestimaa minevikku, kaugemale kui sada aastat. Uurida seda, kus jooksevad minu kodukandis kihelkonna piirid või millisesse kihelkonda minu praegune elupaik ja sünnikodu üldse jääb.  

Kui Eesti riiklikku sümboolikat kannab kargelt põhjamaine sinise-musta-valge kombinatsioon, siis meie rahvarõivastes valitseb rõõmus värviküllus, milles võib kohata sadu erinevaid värvikombinatsioone. Miks mitte tuua just neid, igaühe sügavas sisemuses peituvaid värve taas nähtavale – tuua rõõmsad värvid meie seest ja ajaloo tolmukorra alt taas kõigi teadvusesse ning silme ette.  

Talgud, ühine kingitus

Talgupäev on aeg, mil saame ise käsi külge pannes teha oma elukeskkonda paremaks ja kaunimaks. Toogem siis enda ümber rohkem värvi ja eelkõige just oma kodukandi värve, et seljatada kõik argipäevaselt hall meie elus. Tänavuse talgupäeva ühe üleskutsena kõlabki: Kingi Eestile oma kihelkonna värvid! 

Eesti Rahva Muuseumi teadurid on teinud eeltööd ja valinud igale kihelkonnale välja ühe seal levinud värvikombinatsiooni, mis väärib talgutöödes kodukandi kaunistamisel eeskujuks võtta. Seekordsesse talgute stardipaketti kuulub trükisoe raamat kõigi nende värvikombinatsioonide ja värvikoodidega, mida saame kasutada oma kodupaigale kauni palge andmisel. Kohtumiseni talgupäeval, 5. mail kõikjal üle Eesti – teeme ära! 

Tarmo Tüür
Teeme Ära talgupäeva eestvedaja