Ühe pere õpetlik kogemus

Ühe pere õpetlik kogemus 20. veebruar

Kõrvemaal tegutsev turismiettevõtja ja loodusmatkade korraldaja Meelis Saar on üks neid, kes on sattunud ekstreemsete ilmaolude tõttu perega hädaolukorda. Järgnevalt räägib ta põgusalt, mida sellest kogemusest õppis.

Millal loodus sind oma koju lõksu jättis ja mida seeläbi õppisid?

Parima kogemuse saime perega 2009. aasta talvel, kui jäime kodus Kõrvemaa metsade vahel viieks päevaks elektrita ja lumevangi. Sellel hetkel avastasime, kui haavatavad ja elektrist sõltuvad me oleme: vesi jõuab kraani elektri abil, toit valmib elektripliidil, toasoe tuleb elektriga, isegi gaasipliit läheb tööle elektriga. Avastasime, et peaaegu kõik, mida me igapäevaselt vajame, vajab toimimiseks elektrit.

Kuidas erineb tavaline talvepäev lumevangis veedetud talvepäevast?

Täna on rahulikum kui aastal 2009, kuigi vastutus on suurem, sest meil kasvab nüüd peres kolm last. Praeguseks oleme enda jaoks läbi mõelnud, kuidas saame hakkama ja toimetame hädaolukorra tingimustes selliselt, et me ei tea, millal see lõppeb ja millal taastub argipäev ning pääseme uuesti liikuma.

Millised on need välised tegurid, millest tunned end igapäevaelus kõige rohkem sõltuvat?
Elekter, vesi, toit ja soe tuba.

Kuidas valmistad perele õhtusöögi, kui elektrit ei ole?
Meil on tänaseks olemas gaasipliit ja puupliit ning väike toiduvaru.

Meelis Saare sõnul on tema pere läbi mõelnud, kuidas saada võimaliku hädaolukorra tingimustes hakkama ning valmistada toitu, kui elektrit ei ole. Foto: ajamaja.ee

Hädaolukorrad juhtuvad alati ootamatult, kuidas nendeks ikkagi paremini valmis olla? Hädaolukorras hakkama saamiseks oleks tark selle peale mõelda varem ja varustada end eluks hädavajalikuga, sest kui see hetk on käes, pole varustamine enam võimalik. Tasub korra mõelda, et mis saaks, kui see juhtuks nüüd kohe. Alles seejärel saab mõelda läbi oma elukorralduse plussid ja miinused ning tegeleda sel- lega, et kuidas saada hakkama.

Mida me kõik saaksime esimese asjana ära teha, et loodusõnnetus- teks valmistuda?

Esmalt peame üldse aru saama, et loodusõnnetuse toimumine on võimalik. Õnneks on neid, kes on mõelnud, analüüsinud ja prognoosinud ning loonud vastavaid stsenaariume. Õnneks leidub ka neid, kes suudavad enda ja teiste teadmiste, oskuste ja kogemuste varal olla juba ettevaatlikud ning käituda sellistes olukordades arukalt.

Iga inimene saab teha alustuseks kahte lihtsat asja. Esiteks, arvestada stsenaariumiga, et selline asi võib juhtuda. Teiseks, mõelda ja rääkida sellest kodus ja oma kogukonnas. Milline on kogemus ning milliseid tegevusi peaksime tegema? Milliseid teadmisi ja oskusi selleks vajame? Kuidas siduda teadmised oskustega?

Miks just iga inimene ise peab olema valmis hädaolukorraks?
Kui me pole valmis iseenda ja kogukonna eest seisma, ei tee seda keegi teine meie eest ka hädaolukordades. Oluline on, et lisaks igale üksikule inimesele oleks kogukond samuti valmis, sest tegelikkuses oled sa ise just nii tugev, kui tugev on sinu kogukond.

Maailmakoristus	PrügiVaheTund	Projekt Toru
Minu Eesti 2009	Teeme Ära 2008

Leia meid

Teeme Ära talgupäev

TALGULINE nr 6
Talgupäeva vabatahtlik häälekandja
Laadi alla Talgulise PDF