Kaks küsimust teel talgutele

Kaks küsimust teel talgutele 20. veebruar

Mida saaksime oma kogukonnas ära teha,et Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva väärikalt tähistada? Mida võiksime ise ära teha, et olla loodusõnnetuseks paremini valmis?

Jaanus Rohumaa
Riigikantselei, EV100 korraldustoimkonna juht

EV100 korraldustoimkond toimetab igapäevaselt, et meie riigi juubel saaks vahvalt ja väärikalt peetud. Minu jaoks on peamine see, mis sellest juubeldamisest järele jääb: loodan, et nendeks on rõõmsamad inimesed, suurem ühtehoiutunne ja hulk kestvaid algatusi. Kui ma enda kodukandi peale mõtlen, siis mind rõõmustaks väga, kui Tallinnasse Veerenni kanti tekiks mõni uus laste tegevus- või mänguväljak ja Koidu tänava parki pandaks püsti lipumast.

Karina Tõeleid
Lipuvabrik, tegevjuht

Juba pikemat aega on Eestile otsitud oma märki. Samas on meil olemas üks kindel ja kogu rahvast ühendav sümbol – meie lipp. See on võidu sümbol. Vabaduse sümbol. Ühtsustunde sümbol. Nii võiksimegi enda kodukandis ringi vaadata: kas meil on olemas koht, kuhu saame tähtpäevadel uhkelt heisata enda riigi lipu, mille alla oma kogukonnaga koonduda. Kui ei ole, siis Lipuvabrik on hea meelega valmis õla alla panema ja aitama.

Merle Jantson
Eesti Külaliikumine Kodukant, ühiskingituse “EV100 igas külas” koordinaator

Tegelikult saab sellele küsimusele ainsa ja õige vastuse anda vaid iga kogukond ise. Ainult nemad teavad kõige paremini, millest nende külas unistatakse, millest puudust tuntakse või mille üle uhked ollakse. Just nüüd, meie Eesti suurel sünnipäeval, ongi aeg see üheskoos ära teha ja kinkida endale, oma kogukonnale, oma rahvale. Kas selleks ühiselt tehtud kingiks saab oma küla lipuplats, mälestuspaik, korrastatud pärimus- või loodusväärtuslik paik, viljapuuaed, külakiik, kogukonna kroonikaraamat või midagi sootuks muud, otsustab külarahvas üheskoos. Tähtis on,
et see oleks ühiselt ja südamega tehtud, et see jääks väärikalt püsima ka pikaks ajaks pärast pidu
ning et sellest saaksid rõõmu nii omakülarahvas kui ka külalised.

Mikko Virkala
Päästeamet, ennetustöö osakonna ekspert

Esmalt tasuks igal inimestel läbi mõelda, mis teda piirkonnas ohustab ehk teha oma kodukoha riskianalüüsi. Sellega inimene teadvustab endale, mis teda ees võib oodata ning milliseid samme oleks vaja astuda ohtude ennetamiseks ja nendega toimetulekuks. Inimene, kes ei sõltu ainult elutähtsatest teenustest (nt elekter ja vesi) ning on varunud toitu, vett ja hädapäraseid vahendeid,
tuleb toime ka tõsisemate loodusõnnetuste korral.

Diana Karmo
Tamrex Ohutus, personali- ja kommunikatsiooni- spetsialist

Soovitan alustada oma kodu ja ümbruse riskide hindamisest, et mõista, millised hädaolukorrad on võimalikud ning kui kaugel on abi. Hädaolukorras eluspüsimiseks on vajalikud söök, jook, esmaabi, soojus, side ja valgus. Varuge oma perele joogivett, samuti kuivaineid, näiteks kaloririkkaid herneid, ube, halvaad ja muud omal valikul, aga ka soola ja suhkrut. Tähtis on ka hea esmaabikomplekt valuvaigistite, sidemete jm vajalikuga, samuti on oluline varuda tikke ja küünlaid, mis annavad ju üheaegselt nii valgust kui ka soojust. Lisaks peaksid kodus olema veel patareid ja raadio ning taskulamp.

Maailmakoristus	PrügiVaheTund	Projekt Toru
Minu Eesti 2009	Teeme Ära 2008

Leia meid

Teeme Ära talgupäev

TALGULINE nr 6
Talgupäeva vabatahtlik häälekandja
Laadi alla Talgulise PDF