Teeme Ära talgupäev

"Teeme ära" ehk võidab see, kes viskab elu jooksul võimalikul palju prügi metsa alla?

Jätkutegevuse ülesandeks oli leida oma kodukohas mingi objekt või olukord, mida saaks keskkonnasäästlikumalt lahendada. Mina, Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi 5 a klassijuhataja nägin olukorda, mis tekitas kohe tunde, et tahaks karjuda või siis toda inimest/inimesi natukene raputada. Seega võtsimegi selle olukorra kirjeldamiseks. Kuidas küll mõnel inimesel üldse südametunnistust ei ole?

Miks aga selline pealkiri fotode seeriale? Mõned aastad tagasi levis meedias reklaam teemal, võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju. Reklaam kutsus minu jaoks vähem tarbima, asju taaskasutama. Seda pilti Tallinnas Rocca al Mare promenaadi vahetus läheduses nähes, tekkis tunne, et mõni meist võtab osa natukene teistsugusest võistlusest. Tema/Nemad võtavad osa võitlusest, "Võidan, sest suudan meeletutes kogustes endast metsa alla prügi maha jätta".

Üsna kurvaks tegev vaatepilt, aga kus peitub lahendus?

Mõtlesin pikalt, et kuidas saaks antud olukorda lahendada, sest selliseid "kauneid" lisasid on paljude metsade all.

Meil kõigil on võimalus oma prügi viia prügimägedele, ohtlikud jäätmed anda kogumispunktidesse. Mis aga takistab? Mugavam on kõik endast metsa alla jätta? Kas pole piisavalt teadmisi, et kuhu oma jäätmed viia? Kas asi on rahas?

Võib olla praegune põlvkond noori on tulevikus teistsugused, sest nemad kuulevad jäätmekäitlusest, taaskasutusest nii koolis kui ka meedias (vähemalt ma loodan, et nad on). Vanemad omal ajal selliste teemadega vist väga kokku ei puutunud. Nendel teemadel väga ei räägitud ning siis ei olnud nii suurt tarbimishullust ka.

Kas on mõtet rahaliselt trahvida, arvan et mitte. Rahaline karistus, et leevenda probleemi. Pigem teha ikka ja jälle teavitustööd, kasutades selleks meediat. Jah, see tundub tuuleveskitega võitlemisega, aga me lihtsalt peame seda tegema, et meil oleks koht elamiseks ka 10, 20, 50 aasta pärast....

Siit leiab kõike, alates mööblist, lõpetades ehitusprügiga.

Kohvipaus?

Toodete pakendamisel kasutatakse väga palju kilet. Näiteks krõpsupakid on pooltühjad ja Kinder šokolaadid on pakendatud ja siis veel omakorda suuremasse pakki pandud. Kui kilet vähem kasutada, säästaksime näiteks naftat ja teisi mittetaastuvaid loodusvarasid. 
Plastikjäätmed reostavad tohutult loodust. Kalad söövad merre sattunud plastikutükke planktoni pähe ja saavad seeläbi surma. Ka igasugused muud pakendid ja muu prügi satub merre ja seda triivib seal tohutult ning tapab mereloomi. On tekkinud ka tohutud prügisaared ja linnud söövad seal olevat prügi sisse või jäävad sinna kinni ja surevad. 
Ka kilekotid võiks asendada riidest kottidega ja paberkottidega. Kotte võiks teha riidejääkidest mida tegelikult tohutult ära visatakse. Riidekotid on vastupidavad ja neid saab kasutada mitmeid ja mitmeid kordi. Paberkotte saab toota vanapaberist ja me saame taaskasutada. Riidejääkidest saab teha ka uusi riideid, nii ei pea koguaeg uusi kangaid tootma ja vanu ära
viskama. Näiteks Reet Aus teeb riideid riidejääkidest. Need riided on ka väga lahedad. See on väga hea taaskasutus. 
Me võiksemegi poodi kaasa võtta enda purgid ja karbid. Nii ei pea koguaeg uusi tootma ja me
saame neid purke ja karpe kasutada mitu korda. Poes võiks asju müüa lahtiselt ja me ei peaks pakendeid ära viskama. Nii tekiks palju vähem prügi ja me ei peaks nii palju tootma. Mänguasjad on ka pakitud mitmetesse pakkidesse, kuigi saaks kasutada ka ühte. Mänguasju ja üldse teisi asju ei peagi nii palju tootma. Koguaeg leiutatakse uusi asju mida tegelikult polegi vaja. Massilise tootmise tagajärjel on maailmas nii palju reostatud vett, et väga paljud riigid kannatavad veepuuduse käes.









Tulnukas Jaak päästab kodukoha
Poes müüakse kilest kotte mis reostavad loodust, sest inimesed küll arvavad et neil on neid vaja, kuid tegelikult mida nenedega tehakse? Loomulikult visatakse loodusesse. Aga mlkileida meie inimesed, kes üritavad loodust hoida teha saame? Loomulikult mitte midagi , sest meie oleme mõned inimesed. Ühesõnaga meie plaan on selline:
Võiks need loodust saastavad kilekotid ära kaotada ja iga inimene võiks käia oma RIIDEST kottidega poes. Ei s nii palju kilekotte ja see ei reostaks nii palju loodust. Ja oleks ka poole mugavam, sest kilekottid võivad kergesti puruneda. Seejärel oleks poole vähem prügi. Ja riidekotte saab taaskasutada ning ise valmistada. Mõelge te peaksite ainult umbes ühe euro maksma ja sellega saame me käia rohkem kui aasta.
Võnnu Keskkool 5. klass
Annette-Mari Uudam,Mariann Jõgi, Erika Eliise Kupper, Alger Avi ja Mikk Karmiste