Tagasi
Korstna kaamerauuringute talgud (1.-3. mai 2015, Viljandimaa)
Selleks, et näha korstna sisemuse tõelist olukorda, tuleb teha kaamerauuring. Korstna kaameraga tuvastasime vead: tühjad vuugivahed, murenenud kivid, pigised lõõrid, ummistused jne.
Mis toimus? Viljandis toimusid korstna kaamerauuringu talgud. Selle raames oli võimalik registreerida end Teeme Ära lehel oma maja korstna uurimise talgutele. Kus toimus? Viljandis, 1.-3. mail. Palju inimesi oli kaasatud? Kaamerauuringud said teostatud üheteistkümnes kodumajapidamises. Registreerus ka kolm korteriühistut kuna need tööd on ajamahukamad siis neid teostame edaspidi. Mis sai tehtud? Kontrollisime korstnalõõrid seestpoolt kaameraga üle. Korstnapühkija näeb esimesi meetreid nii palju kui silm tuvastab. Selleks, et näha korstna sisemuse tõelist olukorda, tuleb teha kaamerauuring. Korstna kaameraga tuvastasime vead: tühjad vuugivahed, murenenud kivid, pigised lõõrid, ummistused jne. Vuugivahed muutuvad ajajooksul suitsugaaside ja ilmastiku ning muude mõjude koostoimel tühjaks, korsten muutub hõredaks ja tuleohtlikuks, tõmme halveneb. Selliseid probleeme saab lahendada korstna tulekindla seguga renoveerides. Jagasime majaomanikele nõuandeid ja kasulikke teadmisi küttekollete ja korstnate hoolduse kohta. Selgitusi tuli jagada õige kütmise kohta, et saaks vältida pigitanud korstnalõõre. Töid teostas kutseline pottsepp, siis sai üle vaadatud ka küttekolded. Mõtteid ja ideid tulevikuks? Selleks, et majapidamised muutuksid tuleohutuks, tuleb esmaselt korstnad ja küttekolded korda teha. Enamuses on korstnad väga katkised ja pigised. Kaamera aitab näha lõõride sisemist olukorda. Korstna pühkimise firmadel võiksid olla olemas korstna uuringu kaamerad. Paljudel katustel puudub korstnale turvaline ligipääs. Tihti pannakse majale uus katus, aga kahjuks jäetakse tegemata trepid ja käiguteed. Lubati ka hiljem ühendust võtta, kuna korstnad vajavad palju erinevaid parandustöid. Kõik majaomanikud ei ole teadlikud tuleohutusnõuetest, seega tegime ka selgitustööd nendel teemadel ning vajadusest kutsuda iga viie aasta järel kutseline korstnapühkija.