Teeme Ära talgupäev

“Teeme ära!” talgupäev ei ole enam kaugeltki ühekordne kampaania. Talgupäevadest on välja kasvanud mitmeid ühiseid ettevõtmisi. Maikuu esimesel laupäeval üle Eesti peetav talgupäev on saanud kindlaks traditsiooniks, kus aasta-aastalt üha uuesti kokku tullakse ja vähehaaval uusi inimesi talgupisikuga nakatatakse.

Mõte ei ole ju milleski muus kui inimeste ja kogukondade enda aktiivses eluhoiakus, koos tegutsemise jõus, millega luua endale ühiselt mõnusam elukeskkond. Just selline, nagu meie oma kogukond seda soovib. Me võiksime teha talgud ka mõnel teisel päeval, kuid teadmine, et naaberkülas ja omakorda selle naaberkülas toimuvad samuti talgud, on innustav. See loob koos olemise tunde.

Me seisime Balti ketis käest kinni ja meil oli kindel tunne. Talgud liidavad meid ja kinnitavad teadmist, et meid on tuhandeid.

Tänavune “Teeme ära!” talgupäev toimub maikuu esimesel laupäeval, 7. mail. Igaüks võib ise otsustada, mis just tema kodukandis või lihtsalt südamelähedases paigas tegemist vajab. Sobivad kõik talgud, mis inimestele korda lähevad. See võib olla vajadus korrastada räämas parki, haljasala või kiigeplatsi, puhastada võsast ohvrikivi või vana mõisatall, teha suurpuhastus külamajas, istutada metsa või taastada võsastuvat pärandkooslust, koristada prügi või lõhkuda puid. Piiranguid sisuliselt ei ole – kui leidub eestvedajaid ja osalejaid, siis järelikult väärib Ära Tegemist.

Talgujuht

Kõigil talgutel peab olema talgujuht, suurematel talgutel võib neid olla ka mitu. Talgujuht seisab hea talgute ladusa korralduse eest talgupäeval. Talgujuht annab talgulistele teada, kuhu tulla ja mida kaasa võtta, juhendab kohapeal töid ning vaatab, et kõigile jaguks tegevust. Kõige paremini sobib talgujuhiks muidugi talgute korraldaja või talguobjekti omanik ise, kuna on asjadega kõige paremini kursis. Kui oled korraldamas mitmeid talguid või suurema osalejate arvuga üritust, kutsu (kaas)talgujuhiks mõni oma sõber, tuttav või üleaedne. Talgujuht peab olema täisealine.

Keskset prügi äravedu sellel aastal ei toimu. Prügivedu tuleb organiseerida talgujuhil endal kohalikul tasandil. Siin saab läbi rääkida kohaliku omavalitsuse ja kohalike vedajatega, milliste vahenditega ja kuidas täpsemalt kohapealsete talgute käigus kokku korjatava prügi äravedu korraldada.

Keskset eelarvet talgute korralduskulude katmiseks sellel üritusel ei ole. Seega tuleb hakkama saada kohapealsete jõududega. Kui kavandatavad talgud eeldavad rahalisi kulutusi, tasub uurida kohaliku omavalitsuse või ettevõtete võimalusi toetamiseks. Sageli võib olla mõttekam otsida hoopis mitterahalist toetust, näiteks vald võib saada aidata prügiveoga, toitlustusettevõtja või tootja aidata talgulauda katta või mõni ettevõte pakkuda töömaterjale või laenata tööriistu. Kohalik jahiselts või puhkemaja võib olla nõus talgulistele pärast tööd sauna kütma.

Talgute teave veebilehele

Kõik talgupäeva talgud koondatakse talgupäeva veebilehele www.teemeara.ee. Oma talgute registreerimisel on vaja sellist infot: plaanitavad tööd ja nende eesmärk, oodatav talguliste arv, kogunemise koht ja kohalejõudmise juhised ning mida kaasa võtta. Samuti võiks kirja panna, mida talgulistele pakkuda saad, väga teretulnud on talgupäeval kohaliku paiga, muinsusväärtuse, looduse või külaseltsi tegemiste tutvustamine. Või ka muu talgulise meelehea vastavalt sinu võimalustele: nt soe tee, supp, pillimees, väike meene või saun.

Soovitame oma talgud registreerida võimalikult vara. Mida kauem see on internetis nähtaval, seda rohkem tähelepanu see saab ning seda parem võimalus on huvilistel sinu talgud leida. Hea oleks oma talgud kindlasti registreerida 11. aprilliks, mil algab talguliste registreerumine. Samas oleme arvestanud ka nendega, kel oma talgute ettevalmistamiseks rohkem aega kulub – talguid saab registreerida veel ka pärast 11. aprilli. Talgute registreerimine võimaldab igal ajal saata talgulistele asjakohast infot, jagada teavet, kuhu tulla ja mida kaasa võtta, küsida vajadusel ka tuge ja abi.

Praeguseks ajaks on üle Eesti registreeritud 136 talgut ja oodatakse 6491 talgulist, Saaremaal 12 talgut, kuhu vajatakse 390 talgulist. Kirja on pannud juba kaheksa kiiret talgutele tulijat. Tänud esimestele pääsukestele Toivo Treimale Tornimäelt, Anneli Teppole Undvast, Kaarel Laugule Ruhnust ja Heino Vipile Suure-Rootsi külast!

Enamik on külatalgud, näiteks Jööri küla muuseumi ümbruse korrastamine ja Karala külamaja ilusamaks muutmine. Talgutele kutsutakse heakorratöödele Ruhnu ja Tornimäe kirikuaeda. Töid tehakse ka Salme terviserajal Sõrve rattatammi Imara lõigul ning looduskaitse talgutel Upsi puisniidu kevadisel korrastamisel. Talgulistele pakutakse talgusuppi ja sooja jooki. Lisaks tehakse lõket või toimub talgusimman rahvamajas. Pillimees on paljudel oodatud. Ühtedel talgutel võib lausa öömajale jääda. Täpsem info: www.teemeara.ee, valides menüüst Talgud.

Veel mõned nõuanded

Siinjuures mõned nõuanded, sest üks vääratus võib rikkuda kogu talgupäeva. Enne tööga alustamist tuleb talgulistele tutvustada õigeid ja ohutuid töövõtteid. Talgutöid plaanides ära unusta, et paljud linnud on 1. maiks endale pesapaiga juba valinud, varasemad on alustanud ka pesa tegemist. Ornitoloogid juhivad tähelepanu, et ka siis, kui raiutavatel põõsastel pesi pole, häirib linde nende valitud elupaiga oluline muutmine.

Lindudele on väga ohtlik kevadel kogutud võsa ja oksarisu kuhjade hilisem põletamine. Paljudele linnuliikidele on sellised kuhjad armastatud pesapaigad. Kui siis risuhunnik jaanipäeval põlema pista, on seal päris kindlasti pesitsemas mõni linavästrik või varblane, kelle pesakond hukkub. Sellistes kohtades armastavad pesitseda ka punaselg-õgijad.
Kui risu on vaja põletada, tuleks seda teha pigem kohe või jätta suve teise poolde.

Kui talgupäeval on vaja teha lõket, tuleb kindlasti kinni pidada tuleohutusnõuetest. Lõket võib teha üksnes tuulevaikse ilmaga, tugeva tuulega lendavad sädemed kaugele ja tagajärjed võivad olla päris karmid. Ohutuse tagamiseks peab lõkkease olema metsast vähemalt 30 meetrit ja hoonetest vähemalt 15 meetrit eemal. Kodustest või väiksematest lõketest päästeteenistust teavitama ei pea, küll aga tuleb kooskõlastada avaliku lõkke, see tähendab avalikul üritusel lõkke tegemine.

Vaata, et lõkkeaseme lähiümbruses ei oleks kergesti süttivaid materjale või kulu ja kindlasti varu endale käeulatusse esmased kustutusvahendid, näiteks ämber vee või liivaga, märjad oksad. Pärast tuleb hoolitseda, et tulease saaks kindlasti kustutatud, kasutades selleks vett, mulda või liiva.
Et headest kavatsustest ei sünniks suurt pahandust, veendu, et plaanitavad tööd oleksid kooskõlas seaduste ja kohalike eeskirjadega ega kahjustaks kellegi vara. Järgida tuleb nii loodus- kui muinsuskaitselisi piiranguid.

Omavalitsused on välja töötanud avaliku korra, heakorra, jäätmeveo, puude mahavõtmise jm eeskirju, mida võib leida valla kodulehelt või mille kohta küsida omavalitsuse infotelefonilt. Arvesta, et ehitus- või lammutustöödeks võib olla tarvis omavalitsuse luba. Et talgud oleksid korraldatud pahandusteta, on mõistlik talguplaan läbi arutada kohaliku omavalitsusega.

Igal objektil on omanik: eraomanik, firma, omavalitsus või riik. Kui maatükk või ehitis, millel talgukorras toimetada tahaksid, ei kuulu sulle, küsi kindlasti omanikult luba ja nõu. Omaniku kindlakstegemiseks on kõige arukam võtta ühendust kohaliku omavalitsusega või otsida e-kinnistusraamatust (www.rik.ee).

Loe kõigest lähemalt “Teeme ära!” kodulehelt www.teemeara.ee, kuhu talgujuht saab registreerida ka oma talgud.

Tänavust, 7. mai talgupäeva korraldavad Eestimaa Looduse Fond, Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud, “Teeme ära!” Minu Eesti, Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus, Vabaühenduste Liit EMSL. Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Tule talgutele, et sellel kevadel midagi ühiselt ära teha. Teeme Ära!

Reet Viira,
maakonna koordinaator