Pajulinnaks
nimetatava linnuse asukohast teatakse vähe, selle tähistamiseks pole
praegu väljas viitasid ega silte. Linnus paikneb soisel alal Kuusalu
ringtee ja Kuusalu, küla vahel. Varem on seal olnud matkarada, millest
jäänud mõned postid. Linnuse juurde on külavanema sõnul viimasel ajal
satutud harva, vahel on olnud näha üksikuid matkajaid ning aegajalt on
sinna viidud Kuusalu kooli õpilasi.
Külavanem elab oma esivanematele kuulunud Tatsu talus ja ütleb, et
kuulis linnusest jutte juba lapsepõlves. 1930ndatel aastatel toimusid
linnuses väljakaevamised ja arheoloogid elasid tema kodutalus.
,,Pajulinna korrastamise peale hakkasin mõtlema siis, kui koostasime
Kuusalu küla arengukava ja kirjutasime ülevaadet küla ajaloost," lausub
ta. Tänu Teeme Ära talgutele
on nüüd plaan linnuse asukohta paremini avada ning korrastada ka purre
üle oja, et sinna oleks matkajatel edaspidi lihtsam minna.
Kuusalu Pajulinna ümbruse koristustalgutest
on lubanud osa võtta arheoloog Gurly Vedru, kes on teinud
väljakaevamisi mitmel pool Kuusalu valla muinasaegsetel asustusaladel.
Gurly Vedru: ,,Linnus on alati eriline ja see näitab, et selles paigas
on olnud keskus, mida tuli kaitsta, sinna oli koondunud ülikuid või
vara. Kuusalu linnuse ehitamine oli töödnõudev, kuna tuli alla panna
padjad, et see soos püsiks. Ilmselt on Vana-Narva maantee olnud ammu
olemas ja sealt kulges kaubatee."
Ta lisas, et 1930ndatel oli suur riiklik huvi linnamägede väljakaevamisele.
Eesti Rahvuslaste Klubi (ERK) 1936 aasta juuli/augusti väljaandes on
Marta Schmiedehelm avaldanud artikli ,,Kuusalu linnus". Selles on
öeldud, et linnus asub keset pikergust turbasood, mis on piiratud
suhteliselt kõrgete kallastega. Linnus on Tatsu-Mardi talu krundil ning
ulatub osaliselt ka Käpa talu maadele. Autor kirjeldab, et kaevamiste
üheks huvitavamaks osaks osutus vall ise. Suurima üllatusena leiti
suurte viljatagavarade jäänuseid, viljaterad olid söestunud, ühes köhas
oli ka herneid. Leiti veel keraamikat, loomaluid, metallesemeid ja
helmeid. Võib arvata, et linnus hävis sõja- või rüüstamiskäigu
tagajärjel tules.
Ta märgib veel, et jääb mulje, nagu oleks Kuusalu olnud ka usuline
keskkoht ümbruses on ohvrikivid, hiiekohad. soo läänekaldal voolab
hiieallikas ehk Silmaallikas, lähedal on Laurentsiuse kivi.
/---/ |