Nädaline
10.05.2011
Piret Linnamägi
Üle-eestilisel
talgupäeval,
7. mail oli Raplamaa suurimaks objektiks muinaslinnus Varbolas.
Kuivanud ja mädanenud puude ning parkimisplatsi vanade piirete
kõrvaldamiseks, võsa lõikamiseks ja muu risu koristamiseks kogunes 61
talgulist. Heakorra
talgutele lisaks peeti Varbolas ka
mõttetalgud.
Varahommikust saadik oli
talgujuht Eli Nevski linnuses askeldamas ja
talgulisi
ootamas. Loomulikult oli enim kaasalööjaid Põlli külast, kuid sama
esinduslik oli Varbola küla esindus. Noorte ja vanade, meeste ja naiste
kätepaarid olid nii kärmed, et saemeestel tuli tööriistadele valu anda,
kui nad ei tahtnud jänni jääda. Keskpäevaks oli linnusevall nähtavam
ning platsil laiusid suured oksahunnikud.
,,Me tahame need oksahunnikud hakkpuiduks teha ning need puud, mis
hetkel märgistatud, turustada, aga selleks tuleb välja kuulutada hange.
Nii et mõne aja on need oksahunnikud veel linnusel. Mahavõetud
metsakuivad ja mädanenud puud võib MTÜ Põlli oma äranägemise järgi ära
käsutada," rääkis Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK)
loodushoiuosakonna Tallinna piirkonna juhataja Kristjan Maasalu.
Sama osakonna juhataja Märge Rammo sõnul oleks palju rohkem RMK inimesi
talgutest osa võtnud, kuid eelmisel päeval oli üleriigiline metsaistutuspäev ning
talgupäev langes kokku metsanädala lõpetamisega.
Samas kinnitas Rammo, et tulevikus ollakse valmis nende hallata oleva linnuse heakorra- ja hooldustöödes kaasa lõõma.
Talgusuppi süües võeti päev kokku ning
tõdeti: tehtud sai palju ning teha jäi veel küllaga. ,,Mul on hea meel,
et nii palju külarahvast oli kokku tulnud. Tore, et inimesed tunnevad
huvi maakonna kõige ilusama linnuse vastu. Teha on siin aga veel väga
palju, et kõik saaks nii korda, nagu ma oma vaimusilmas näen," sõnas
talgujuht Eli Nevski.
Talguline Silvi Ojamuru Raplamaa
Omavalitsuste Liidust nentis, et kindlasti tuleb veel korra kokku tulla
ja aru pidada, mida linnuses enne rahvusvahelisi puupäevi ära teha. Ühe
päevaga ei suuda parimagi tahtmise juures kogu ala korda teha. Ühine oli
kõigi arvamus, et turismiobjekt number üks maakonnas, mida eelmisel
aastal külastas 15 000 inimest, vajaks abikäsi just RMK-lt.
Praegu teeb seal hooldustöid ja on tubli perenaine Anne Pesti, kuid
näiteks parkla uute piirete ümbervahetamine ning ansamblite
esinemispaigaks mõeldud katusealune vajavad suuremat remonti. Loodus on
oma töö teinud ja objektid amortiseerunud.
Märge Rammo sõnul pole uute rajatiste ehitus hetkel võimalik, kuna tööd,
mida RMK oma haldusalas teostama asub, pannakse paika varakult, ehk
taotlus peab olema tehtud juba sügisel. Iseküsimus, kes peab taotluse
tegema, kui ala kuulub RMK-le.
Selles olid aga kõik
mõttetalgulised
ühisel nõul, et linnus peab olema kogu aeg korras, et linnuse külastaja
tahaks siia tagasi tulla ning peaks just seda paika parimaks
lõõgastumiskohaks.
Mõttetalgutel panid töörühmad pead
kokku ning nuputasid, milline võiks olla Varbola linnuse meene. Tulemiks
oli 20 toredat ideed: oma linnuse raha, magnetid ja korgitserid,
kadakast voolitud linnuse teemaline kaart jne. Käsitöömeistritel tuleks
käbarad käima panna!
Talgupäevale pani kena punkti simman Varbola rahvamajas koos ansambliga Ah Sa RAKS!