Talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür
ütles, et registreerimistempoga võib rahule jääda, sest suurusjärgud on
samad mis mullu. Märk sellest, et tehtagu-ära-mõtteviisi asemel levib
teeme-ära-mõtteviis. Läinud aasta moodi on ka see, et talgupäeval
ei ole üht läbivat teemat. Enam ei tehta kõikjal Eestis ühesuguseid
asju ühesugusel moel, vaid eri paigus tehakse kõige erinevamaid ja samas
kõige vajalikumaid asju.
«Paljud seostavad «Teeme ära!» talguid kevadiste heakorratööde ja prügikoristusega, lähemal vaatlusel selgub aga, et pilt on palju kirevam,» ütles Tüür.
Ta tõi näiteks, et Maarja kogudus kutsub mõttetalgutele
«Suuga teeb suure linna?», mille eesmärk on mõelda, kuidas ja mida
linnas paremini teha. Alam-Pedja looduskaitseala sügavustes tulevad talgud Palupõhja looduskooli heaks – tehakse küttepuid ja muid vajalikke töid, millele järgneb loodusretk.
Võnnus tulevad aga hoopis tavatud talgud, kus õpitakse kaerajaani tantsimist. Talgujuht Marju Marga ütles, et need talgud on ettevalmistus juuni algul peetavaks kaerajaani võistu- ja teatetantsimiseks.
Tantsutalgutele eelnevad traditsioonilisemas vormis heakorratalgud kiriku ümber.
Tüür ütles, et järjest rohkem tuleb ette kevadiste koristustööde kombineerimist muuga, näiteks mõttetalgutega.
Talgud pole mõeldud üksnes eestikeelsetele osalejatele, tervelt 27 talgul on töökeeleks vene keel, 28 kohas oodatakse inglise keele rääkijaid ja seitsmes paigas juhendatakse talgulisi soome keeles. Talgute
korraldustoimkond on teinud tänavu tööd selle nimel, et kaasata eesti
keele mitteoskajaid, paljud materjalid on tõlgitud ka vene keelde.
Tüür meenutas kõigile talgutele tulijatele, et parim talguline on kirja pandud talguline, sest temaga saab arvestada tööriistade, tööjärje või näiteks kehakinnituse planeerimisel.
Eestis on üles antud 858 talgut, kuhu oodatakse ühtekokku 35 420 talgulist. Registreerunuid oli eilseks juba rohkem kui 7500.
Talgutele saab end peale veebilehe www.teemeara.ee kirja panna ka Swedbanki kontorites ja pangabussis ning telefonil 5356 4722.
|