„Me siin ka teeme natuke ja puhkame,“ tervitab kohalejõudnuid Langevoja joastiku ainus eestikeelne talguline Aleksei. Teeme Ära talgupäeva
eesmärk Ida-Virumaa kunagises suletud linnas Sillamäel on teha korda
nii linn kui ka paar kilomeetrit eemal maastikukaitsealal asuva
Langevoja joa ümbrus.
Poolteist tundi enne keskpäeva on maastikukaitseala lõkkeplatsil
rahulikus tempos tegutsemas vaid üksikud noored – kes riisub, kes hoiab
inventaril silma peal. Aeg-ajalt jalutavad platsile jõeäärt mööda noored
poisid, käes valged kindad ja seljas suured valged kotid. Vaid linna
peaökoloogil Vladimiril on kiire ja tema siniseid töötunkesid võib
märgata nii lõkkeplatsil vägesid juhatamas kui koristajatele uusi kotte
toomas.
„Sinna! Seal, sinine konteiner!“ näeb töödejuhataja vaeva, et vene keelt
mitteoskajatele selgeks teha, kuhu täitunud kotid tühjendada.
Taevasinised konteinerid, mida ümbritsevad esmalt üksikud, seejärel juba
kümned valged prahikotid, paistavad teepervelt hästi kätte ning
Vladimir ei pea rohkem selgitama. Nüüd võib tööle asuda.
Esimesed üksikud kommipaberid ja kilekotiribad tõotavad talgulistele
lihtsat päeva – mis siin korrastada, kui prahti polegi! Samm-sammult
olukord aga muutub ja teeääri varjavate põõsaste vahelt võib leida
kellegi prügimäe, kus pudelitest-kiledest-vanadest potsikutest puudust
ei teki. Lisaks võib leidudest kokku panna terve garderoobi, nii
maapealsetest, kui maa-alustest leidudest. Jah, tuleb nentida, et
tõepoolest on keegi otsustanud kilekotitäie vanu riideid kraavipervele
maha matta, kõrvale kotitäis klaasikilde.
Õnneks tuleb paarile prügimägesid koristavale töökäele lisajõude.
Vladimiri punane buss on parkinud teeäärse maja juurde, just selle,
mille roostes traataed teega piirneb. Ja naine, kelle aiatagust
koristatakse, on nüüd sunnitud appi tõttama. Viis minutit tööd
prügimägede kallal, kui töödejuhataja buss kaob kurvi taha. Veel
kummardab naine mõne pudeli järgi ja juba ta pakubki oma pooltühja
prahikotti, et ise jäädavalt koju putkata.
Üks talguline vähem, jätkub töö
prügimägedega siiski, kuni saabuvad uued abiväed. Lõkkeplatsi juurest on
teeääri koristama saadetud kolm noort tüdrukut, kes nüüd vene keeles
uurivad, kust ja kuidas parem alustada oleks. „Siit me juba tegime, aga
siit,“ osutab eestikeelne talguline
prügimägesid varjava võsa peale. Kostub pettunud mühatus ja tüdrukud
peavad omakeskis nõu. „Aga te võite sinna ka minna!“ otsib talguline
kompromissi ja juhatab tüdrukud teisel pool teed olevale põllule. „Voh,
harašo!“ on mure lahendatud ja tüdrukud loivavad üle tee üksikuid
krõpsupakke kokku korjama.
Nende töö ei kesta aga kaua ning üsna pea tühjendavad tüdrukud oma
prügikotid sinistesse konteineritesse ja liiguvad koos teiste talgulistega lõkkeplatsile. Siin on üksikutest talgulistest
saanud paarikümnepealine punt, kel vanus paarist aastast 83ni ulatub.
Kõige vanem neist on juba tuttav tegelane, Aleksei, kes terve oma elu
Sillamäel elanud on. Noorim aga roosas jopes preili, kes täna vaid
töötegijate ergutamisega piirdub. Kõik vahepealses vanuses noored on
Sillamäe kutsekooli õpilased. „Kokad, treialid,“ loetleb Aleksei
uhkustundega ja lisab, et ilusat kohta on vaja hoida, ka noortel.
Nüüd ulatatakse talgulistele taldrik guljaši ja makaronidega. Keelduda ei saa, toidu on teinud oma kokad, ning kuigi guljaš maitseb hästi, ei mahu talgulisele
suur portsjon sisse. Ka Alekseile ei mahu, „Sa ei jõua? Vala siia, ma
viin oma koerale,“ päästab ta, kuldhammas huulte vahelt välkumas ning
sügavad naerukortsud silmanurgas.
Talgulised korjavad üles veel viimased
suitsupakid ja kiletükid, laovad lõkkeplatsile riita viimased puuhalud
soovijatele tule tegemiseks ja viskavad viimase pilgu imeilusale joale,
mis külastajaid ootama jääb. „Bai, bai!“ surub töödejuhataja Vladimir
osalejate kätt ja lehvitab hüvastijätuks. Päike särab terve päeva
soojalt ja kaunistab Teeme Ära talgupäeva puhul töid ja laatasid üle Eesti. Ning õhtusteks simmaniteks lööb ta loojumisel taeva roosakalt õhetama, justkui talgulise põsed.
Langevoja juga asub Vaivara vallas, Sillamäe linna edelaosas ning lõikub
Sõtke paeplatoose kümne meetri laiuse ja paari meetri sügavuse
kanjoniga. Joastik koosneb kahest astangust, millest ülemine on ligi
viis meetrit pikk ja poolteist meetrit kõrge ning omakorda astmeline,
nelja meetri kõrgune alaosa langeb aga seinana. Juga asub Langevoja joa
maastikukaitsealal ning on põhiliselt allikatoiteline, mistõttu suviti
jääb juga tihti kuivaks. |