Ent plaan on võimas: „Teeme ära” suur vend „Lets Do It World 2012”
peab andma oma panuse maailmas vedeleva 100 miljoni tonni illegaalse
prügi koristamiseks. See ongi projekti korraldajate üleskutse, mille
heaks peab oma panuse andma umbes 300 miljonit inimest.
Nõlvakule ei meeldi rääkida maailma vallutamisest või prügi
hävitamisest. „Me ei lähe seda tegema, vaid inimesi kokku tooma,” sõnas
ta. Viimase kolme aasta jooksul on „Teeme ära” kampaaniast
inspiratsiooni saanud juba hulk riike. Näiteks koristas möödunud aastal
270 000 inimest Sloveeniat, kus elanikke on kokku ligi kaks miljonit.
See tähendab, et prügi käis ühe päeva jooksul koristamas pea iga
seitsmes elanik.
Eestit koristas 2008. aastal 50 000 inimest ehk ligi neli
protsenti elanikkonnast. Projekti eestvedajate sõnul piisaks samast
suurusjärgust ka maailma puhastamiseks. Oleks naiivne arvata, et
eestlased suudaksid kõiki maailma koristustalguid juhtida. Selleks et
plaan teoks saaks, on tänavu kavas võimalikult paljusid inimesi
teavitada ja riikidesse projektide eestvedajad leida.
Üle maailma on kavas pidada 19 konverentsi. Ürituste tsükkel
algab aprillis konverentsiga Indias ja lõpeb Eestis detsembris või
järgmise aasta jaanuaris toimuva ülemaailmse konverentsiga.
Riigilt miljon krooni
Projekti teoks tegemiseks on vaja koguda 1,1 miljonit eurot. Täit
selgust, kust eestvedajad vajamineva raha lõpuks kokku saavad, veel
pole. Praeguseks on olemas riigieelarvest eraldatud miljon krooni ehk
ligi 64 000 eurot. Peale selle on prügiga võitlemisele õla alla pannud
ka Estonian Air, EMT ja välisministeerium, kes pakub korraldajatele
vajaduse korral Eesti saatkondade ruume üle maailma.
„Riigi žest on väga sümboolne. Meil on tänu sellele palju lihtsam
otsida rahastust mujalt,” lausus Nõlvak. Avaldusi projekti
finantseerimiseks on esitatud mitmele välismaa fondile ja on kavas
esitada ka edaspidi. Vastuseid, kas raha saadakse, hakkab saabuma alates
aprillist. „Me ei arvesta ühegi taotlusega sada protsenti, aga
arvestame sellega, et rahastus tuleb,” märkis projekti partnersuhete
juht Eva Truuverk.
Peale selle on kavas leida vähemalt viis rahvusvahelist
partnerit. Truuverki sõnul ei ole 1,1 miljonit vaja saada tingimata
rahas. „Kui leiame koostööpartnerid, rahvusvahelisi hotellikette või
lennufirmasid, kes pakuvad oma teenuseid, on sellest suur abi,” ütles
ta. Nõlvaku sõnul tunneb ettevõtmise vastu suurt huvi ka Euroopa
Komisjon.
Projekti IT-lahenduste juht Ahti Heinla on teinud valmis uue
ülemaailmse prügikaardi tarkvara, mida esmakordselt kasutatakse aprillis
Leedu koristustalgutel. Kaarti saab kasutada tasuta ja sellele on
võimalik kanda kohti, kus illegaalne prügi paikneb. „Kui inimene näeb
pildilt, et tema kodukandis on prügi, muutub riigi probleem isiklikuks
mureks,” märkis Nõlvak. Kaarti saab kasutada nii arvutites kui ka
nutitelefonides.
Seda, et keegi hakkaks eestlastega ülemaailmse koristuse pärast
konkureerima või ideid varastama, eestvedajad ei karda. „Me tahaksime
väga, et varastataks,” sõnas Heinla. Tema sõnul andis Eesti
koristuspäeva õnnestumine kõigile usku, et sellise aktsiooni
korraldamine on võimalik. „Ja annab usu nendele miljonitele, kes nüüd
hakkavad oma riike koristama.”
Ühe päevaga maailm siiski puhtaks ei saa. „Kuid põhimõte üks riik
ühe päevaga kehtib,” ütles Truuverk. Erandiks võivad osutuda
suurriigid, mida koristatakse piirkondade kaupa. Väiksemate riikide
puhul võib aga oodata mitmes riigis korraga samal päeval tehtavaid
aktsioone. Kui Eestis korraldasid jäätmekäitlust projekti eestvedajad,
siis teistes riikides jääb see töö riigi ja kohalike omavalitsuste
kanda.
Seda, kui palju inimesi peaks maailma koristama, et saavutatuga
võiks rahule jääda, korraldajad ei nimeta. „See arv ei määra meie
rahulolu. Koondame nii palju inimesi kui võimalik,” sõnas Truuverk. Tema
sõnul on oluline kõigepealt näidata inimestele prügistamise tagajärgi.
Seejärel on võimalik hakata tegelema ka põhjustega.
„Kui räägitakse, et igas sadamas on eestlane, siis meie seda
reaalselt usumegi,” ütles Nõlvak. Korraldajate sõnul võikski iga
eestlane anda oma panuse maailma puhtaks tegemisse, et teada saada, kas
50 000 inimest, kes 2008. aastal Eestit koristasid, võiksid tunda end
vastutajana maailma koristamise eest.
Kuidas kaasa lüüa?
Liitu infovooga
Jaga sõpradega
•• Registreeri end uudiskirja saajaks www.letsdoitworld.org.
•• Mine appi korraldusmeeskonnale – võta ühendust: eva@letsdoitworld.org.
•• Otsi üles „Let’s Do It Worldi” grupileht Facebookis, liitu ja soovita seda oma välismaal elavatele sõpradele.
•• Kui sul on sõpru maades, kus koristusaktsioon võiks toimuda, siis saada neile edasi uudiskiri, kodulehe või Facebooki link.
•• Kui lähed puhkuse või töö asjus välisreisile ja kohtud
inimestega, kellele see aktsioon võiks huvi pakkuda, näita neile
kodulehte või tutvustavat videot.
•• Subtiitritega videod on üleval: www.youtube.com/letsdoitworld.