Delfi
03.05.2011
Laupäeval toimuva
talgupäeva eestvedaja
Tarmo Tüüri sõnul on
talgupäeva eesmärgiks mitte ainult inimesi ümbritseva füüsilise keskkonna, vaid ka inimestevaheliste suhete muutmine.
“Sel aastal on
talgupäev selline, kus üle Eesti saavad teoks kõige erinevamad ja kõige olulisemad asjad,” lausus Tüür Delfile.
Tema sõnul kutsuvad eestvedajad inimesi üles, et vaadaku need ise oma
kodukandis ringi, mis seal ärategemist vajaks. “Kaugeltki ei pea see
olema heakorratöö või prügikoristus. Võib olla mis iganes,” lisas Tüür.
Praeguseks on kirja pandud ligi 900 aktiivset
talgut ja 8000 osalejat. Kuna paljudel
talgutel on uutele
talgulistele veel ruumi, siis lootis Tüür, et kõik
talgud leiavad endale
talgulised ja kõik huvilised endale sobiva
talgu.
Hästi palju on sel aastal mälestiste, nagu kirikute, kalmistute, mõisate korrastamise
talguid. Ent on ka terviseradade korrastamist, näiteks lõigates võsa ja koristades prügi.
Siis on metsaistutamist, on looduskaite
talguid, on koolide ja lasteaedade
talguid näiteks mänguväljakute või lihtsalt kooli ümbruse korrastamiseks. Ent ka korteriühistud teevad
talguid, et midagi ära teha ja naabritega tuttavamaks saadud. Aga on ka
mõttetalguid ning mõtte- ja töö
talguid üheskoos.
Juba teist aastat pole
talgupäeval
ühtset teemat. “Ei ole reaalne, et kõigil linnadel ja küladel oleks
vaja ühte ja sama asja samal moel teha. Seetõttu ongi oluline, et
leitaks oma teema, mis ära tegemist vajab. Oluline ka mõtteviis, et kas
me vaid näitame näpuga või teeme ise midagi ära,” lausus Tüür.
“Eelnevatest
talgutest oleme kõige jäävamalt saanud pärandina aasta aastalt koguneva mõtteviisi muutuse.
Talgupäevadel
oma kodukohas näiteks bussiootepaviljoni korrastades või külakiike
ehitades saavad inimesed hoopis teise sideme oma kodukohaga ja ka
omavahel,” lausus ta.
“Inimesed tulevad kokku ja
talgutööd
tehes kaovad tavapärased meid eristavad piirid, nagu mis soost keegi on,
mis vanusest, mis rahvusest, mis ühiskonnakihist, millise töökohaga
jne.
Talgulised on rääkinudki, et
inimesed leiavad üksteist ja suhtlevad omavahel. Me räägime oma
elukeskkonna parandamisest kõige laiemas mõttes, mille üheks osaks on
ümbritsev füüsiline keskkond ja teiseks on inimestevahelised suhted.”