Õpetajate Leht
01.04.2011
Ivar Tamm
7. mail on järjekordne „
Teeme ära”
talgupäev.
See, millest rääkida tahaksin, on inimeste vabadus. Ühiselt on võimalik
teha asju, mis aitavad suurendada osalejate vabadust, kasvatamata
kaost.
Meie pole veel täiesti abitud
Keskkonnakaitse seisukohast on üha selgem, et inimkonna praegune
arengumudel pole jätkusuutlik, maakerast ja tema ressurssidest lihtsalt
ei piisa. Aga milline võiks olla see uus tasakaaluasend? Tundub, et meie
tsivilisatsiooni raskuskese on nõnda kõrgel, et igasugune allapoole
kõigutamine võib lõppeda tükkideks prantsatamisega. See arusaamine jõuab
väga erineval kujul üha laiemate inimhulkadeni. Aga selgeid lahendusi
pole. Tundub, et peame neid alles ühiselt otsima.
Ühe võimaliku ideena võiks kaaluda T-Eestit (sõnast „tegema”). See on
asi, mis kipub keerukas maailmas ununema. Räägin võimalusest, mida ei
tasu käest lasta. Räägin loodusest, mullast ja puhtast veest, räägin
oskustest, mis pole veel kadunud.
Euroopas on paraku kasvanud juba kaks põlvkonda inimesi, kes ei oska
asju oma kätega teha. Igasugused muutused tasakaalustatuma arengu suunas
on seetõttu raskendatud, sest inimesed on orjastatud harjumusest
kasutada energiamahukaid lahendusi. Meil on aga alles oskusi ja
teadmisi, mis ühelt põlvkonnalt teisele, ühelt inimeselt teisele jagades
võivad pakkuda üllatavalt moodsaid alternatiive arenenud maailma
painavatele probleemidele. Unustatud vana osutub sageli uueks. Pole
välistatud, et veidi pikemas perspektiivis aitab see Eestil saada
keskkonda säästvaks mudelmaaks Euroopale. Lühemas perspektiivis on see
võimalus palju korda saada. Nii materiaalset kui ka vaimlist.
Talguliikumine aitab luua sidet oma
kodukoha ja juurtega, mida kogetakse ühistegevuse kaudu. Ja kui neid
juuri on vaja mõnel pool alles ajada, siis selleks sobivad näiteks
uusasumite tänavatalgud – oluline on, et kodukohas saaksid asjad korda. Talgud on samal ajal nii uute kohtade, inimeste, tööde avastamine kui ka vanade oskuste taasavastamine – õppimise koht.
Tee-ise-mõtlemise keskne idee
Meie ümber on palju eri põlvkondade tarkust ja rääkimata lugusid.
Kuulame, mida on meile või kogukonnale öelda meie lastel ja
vanavanematel, eakatel. Vajalike, mõtestatud tööde ühine tegemine saab
aidata luua seost põlvkondade vahel. Kuidas ja miks on varem tehtud,
siin võiksid kaasa aidata koolid. Aga tähtis on ka unistamine, laste
ootused elule. Ja on ka täiskasvanutel lastelt mõndagi õppida. Koos talgutööd tehes seotakse laste unistused ja vanavanemate elutarkus kogukonnale vajalikeks tegudeks.
Inimesed teavad ja oskavad, tuleb vaid aidata õige teeots leida. See on
tee-ise-mõtlemise keskne idee. Tee-ise-eetika lähtub eneseusaldusest,
see on vaba inimese tee. Vaba inimene võib teha kõike, alates
ravikuuridest ja riietusest, lõpetades majaehitamise, sisustamise,
kujundamisega. Vaba inimene tunneb oma tööst rõõmu. See on ka küsimus
solidaarsusest, kui ise ei jaksa, võib keegi aidata, ja ootamatult
selgub, et see on konkurentsist mõistlikum.
Midagi tehes on ausus väga oluline. Näiteks materjali ausus. Puu on
päris puu, aga mitte plastik, mis näeb välja nagu puu. Plastik näeb
välja nagu plastik (kui seda materjali üldse millegi tegemiseks
kasutada). Aja jäljed on nähtavad. Inimestel on näha kortsud, põrandatel
on näha kulumisjäljed ja kriimustused ning seinad on värvitud nii, et
nad ei nõua pidevat ülevõõpamist, vaid lisanduv sulab neid katvasse
ajamustrisse (pesta ikka võiks). Sajad keskaegsed kirikud olid igaüks
meistritöö, aga ehitatud lihtsate talupoegade poolt. Pole vaja
muinsuskaitse või muude kujutlustega ajaloost üle pingutada (eestlaste
pidev häda). Iga muutus, mis on põhjustatud vajadusest, on jälg selle
maja eluloost ja sellisena omal kohal.
Sugugi mitte arhailine
Ise võib teha ju kõike: muusikat, anda välja võrguajakirju, raamatuid,
teha käsitööd (näiteks oleks huvitav taasavastada meie muistsete
esivanemate võtted nöör- või kammkeraamika valmistamisel), üldse
igasugune loovus ja taaskasutus, leidlikkus ja meistrimeheoskused
lähevad siia alla. Ise (ka koos kaaslastega) võib ehitada autosid ja
raadioid. Nõukogude-aegsetest osavate käte ajakirjadest saaks palju
soovitusi...
Ivar Tamm keskkonnakaitsja, võrguajakirja Kirikiri.ee üks ellukutsujatest
Saab küll elu paremaks teha. Pole vaja näida, kui saab olla.