Teeme Ära talgupäev

Meie pole veel täiesti abitud

Keskkonnakaitse seisukohast on üha selgem, et inimkonna praegune arengumudel pole jätkusuutlik, maakerast ja tema ressurssidest lihtsalt ei piisa. Aga milline võiks olla see uus tasakaaluasend? Tundub, et meie tsivilisatsiooni raskuskese on nõnda kõrgel, et igasugune allapoole kõigutamine võib lõppeda tükkideks prantsatamisega. See arusaamine jõuab väga erineval kujul üha laiemate inimhulkadeni. Aga selgeid lahendusi pole. Tundub, et peame neid alles ühiselt otsima.

Ühe võimaliku ideena võiks kaalu­da T-Eestit (sõnast „tegema”). See on asi, mis kipub keerukas maailmas ununema. Räägin võimalusest, mida ei tasu käest lasta. Räägin loodusest, mullast ja puhtast veest, räägin oskustest, mis pole veel kadunud.
Euroopas on paraku kasvanud juba kaks põlvkonda inimesi, kes ei oska asju oma kätega teha. Igasugused muutused tasakaalustatuma arengu suunas on seetõttu raskendatud, sest inimesed on orjastatud harjumusest kasutada energiamahukaid lahendusi. Meil on aga alles oskusi ja teadmisi, mis ühelt põlvkonnalt teisele, ühelt inimeselt teisele jagades võivad pakkuda üllatavalt moodsaid alternatiive arenenud maailma painavatele probleemidele. Unustatud vana osutub sageli uueks. Pole välistatud, et veidi pikemas perspektiivis aitab see Eestil saada keskkonda säästvaks mudelmaaks Euroopale. Lühemas perspektiivis on see võimalus palju korda saada. Nii materiaalset kui ka vaimlist.

Talguliikumine aitab luua sidet oma kodukoha ja juurtega, mida kogetakse ühistegevuse kaudu. Ja kui neid juuri on vaja mõnel pool alles ajada, siis selleks sobivad näiteks uusasumite tänavatalgud – oluline on, et kodukohas saaksid asjad korda. Talgud on samal ajal nii uute kohtade, inimeste, tööde avastamine kui ka vanade oskuste taasavastamine – õppimise koht.

Tee-ise-mõtlemise keskne idee

Meie ümber on palju eri põlvkondade tarkust ja rääkimata lugusid. Kuulame, mida on meile või kogukonnale öelda meie lastel ja vanavanematel, eakatel. Vajalike, mõtestatud tööde ühine tegemine saab aidata luua seost põlvkondade vahel. Kuidas ja miks on varem tehtud, siin võiksid kaasa aidata koolid. Aga tähtis on ka unistamine, laste ootused elule. Ja on ka täiskasvanutel lastelt mõndagi õppida. Koos talgutööd tehes seotakse laste unistused ja vanavanemate elutarkus kogukonnale vajalikeks tegudeks.
Inimesed teavad ja oskavad, tuleb vaid aidata õige teeots leida. See on tee-ise-mõtlemise keskne idee. Tee-ise-eetika lähtub eneseusaldusest, see on vaba inimese tee. Vaba inimene võib teha kõike, alates ravikuuridest ja riietusest, lõpetades majaehitamise, sisustamise, kujundamisega. Vaba inimene tunneb oma tööst rõõmu. See on ka küsimus solidaarsusest, kui ise ei jaksa, võib keegi aidata, ja ootamatult selgub, et see on konkurentsist mõistlikum.

Midagi tehes on ausus väga oluline. Näiteks materjali ausus. Puu on päris puu, aga mitte plastik, mis näeb välja nagu puu. Plastik näeb välja nagu plastik (kui seda materjali üldse millegi tegemiseks kasutada). Aja jäljed on nähtavad. Inimestel on näha kortsud, põrandatel on näha kulumisjäljed ja kriimustused ning seinad on värvitud nii, et nad ei nõua pidevat ülevõõpamist, vaid lisanduv sulab neid katvasse ajamustrisse (pesta ikka võiks). Sajad keskaegsed kirikud olid igaüks meistritöö, aga ehitatud lihtsate talupoegade poolt. Pole vaja muinsuskaitse või muude kujutlustega ajaloost üle pingutada (eestlaste pidev häda). Iga muutus, mis on põhjustatud vajadusest, on jälg selle maja eluloost ja sellisena omal kohal.

Sugugi mitte arhailine

Ise võib teha ju kõike: muusikat, anda välja võrguajakirju, raamatuid, teha käsitööd (näiteks oleks huvitav taasavastada meie muistsete esivanemate võtted nöör- või kammkeraamika valmistamisel), üldse igasugune loovus ja taaskasutus, leidlikkus ja meistrimeheoskused lähevad siia alla. Ise (ka koos kaaslastega) võib ehitada autosid ja raadioid. Nõukogude-aegsetest osavate käte ajakirjadest saaks palju soovitusi...

Ivar Tamm keskkonnakaitsja, võrguajakirja Kirikiri.ee üks ellukutsujatest
Saab küll elu paremaks teha. Pole vaja näida, kui saab olla.