Teeme Ära talgupäev

Sakla töötalgud peeti ära 30. aprillil, kui koristustöödel osales 25 inimest. “Pooled olid mehed, sealhulgas noored mehed, sõdurid, kes tulid sõjaväest koju puhkusele ja tegid siin elupuuheki korda. Täna on teine talgupäev – saialaat, millega koos viime läbi ka mõttetalgud,” ütles “Teeme ära!” talgujuht Agnessa Sepp.

Ehkki kodusaia müügil polnud, oli laias sortimendis saada Karja Pagari ja Saare Leiva pagaritooteid, sealhulgas torte ja kooke. Oma soovid said rahuldada ka taime- ja rõivaostjad. Külamajasse oli seks puhuks üles pandud tore näitus vanaemade varandusest, nii rõivastest kui tööriistadest, mis püüdsid uudistavaid pilke.

“Meil on kõigi laadaliste jaoks vastamiseks valmis pandud sedel küsimusega Sakla arengusoovide kohta. Tahame saada ettepanekuid, mida inimesed näha tahavad, milline peaks olema meie arengusuund. Kunagine arengukava on ajast ja arust, me oleme selle juba ammendanud, kõik arengukava punktid on täidetud,” sõnas talgujuhi abi ja seltsi kauaaegne liider Linda Raad.
“Loodame selle ajaloolise piirkonna üheteistkümne küla inimestelt saada värskeid mõtteid. Kuna ka noorem põlvkond külastab meie laatu ja käib talguil abiks, tahame arvestada noorte ja suvilaomanike soovidega.”
Sandla keskuse koristustalgud olid hajutatud mitme grupi vahel. “Meie rahvas on väga laiali, tööd tehakse paljudes kohtades. Töötame kümnest kolmeni, siis sööme suppi. Kringel-kohv on ikka ka,” ütles Anne Lõhmus, kelle töökaaslaseks oli Astra Truu.

Veidi eemalt aida juurest leidsin suure grupi rehade, kärude ja elektrisaega toimetamas. “Me alustasime viiekesi, kuid nüüdseks on arv kasvanud kahekümneni. Koristame Sandla keskust. Talvel on ju lükatud kruus ja muu teeäärtele, niita ei saa, seepärast teeme ka teeääred korda. Liigume oma töödega järk-järgult kultuurimaja poole,” rääkis talgujuht Anneli Õisnurm.
Küsimusele – miks talgud registreeritud ei ole? – sain Annelilt vastuseks, et kuna neil seltsi ei ole ja igal aastal on talgud ära peetud, siis vanast vaimust, ilmselt on edaspidiseks ses suhtes kasvuruumi. “Ma pean talguid nii tavaliseks asjaks, ilmselt ka seetõttu.”

Suur-Rootsi teetalgute talgujuht Jaan Rooso lausus, et töödele registreerus 20 inimest, kuid tuli vähem – tosina jagu. “Aga hea, et niigi. Praegu läheb kõik plaani järgi. Kavatsesime korda teha üle kilomeetri teeääri, aga vaatab, palju jõuab. Kindlasti tahaks korda saada kiviaia osa, kust nõukogudeaegne kultuuripärand välja tuleb,” lausus talgujuht. Rooso sõnul seda kiviaeda ja teeääri varem korrastatud ei ole, pigem on aastatega rämpsu juurde lisatud.
Rooso tutvustas, et poisid on siitkandist, kuid tüdrukud enamasti laiast ilmast – Olustverest, Tallinnast jm. Ka seda ütles ta, et pärast tööd süüakse talgusuppi, mille keedavad ametikooli õpilased.

Mõned usutlused ka talgulistega, nimelt küsisin, mis neid talgutele tõi? “Mina olen Viljandimaalt Olustverest. Ah mis mind siia tõi? – Ikka Jaagu talu. Aga olen ka varem talgutel käinud, eelmisel aastal käisime klassiga Tartumaal, koristasime samuti prügi. Talguvärk pole minu jaoks uus, tööd on tugevasti tehtud ja asi on käpas. Väga tore on,” vastas Liis.

Teine usutlus oli noore kuressaarlase, praegu Tallinnas õppiva Kareliga. Selgus, et tema on talgutel kui Jaagu talu perepoegade Joosepi ja Jaagupi Tallinna korterikaaslane ja sõber. “Olime juba varem tuttavad, õppisin Joosepiga Kuressaare gümnaasiumis ühes lennus, pealegi minu vend ja Joosepi vend olid ka koolikaaslased. Vanad sõbrad.”

Kuressaares töötav apteeker Kulla, mis sind talgutele tõi? “Elan siin, pealegi on talgujuht Jaan ja minu abikaasa vennad. Seetõttu. Kui seda teed poleks korrastama hakatud, oleksin läinud teistele teetalgutele, mida siin lähedal korraldab Heino Vipp. Tore, et koduümbruse tee korda saab,” ütles Kulla.
Olgu veel lisatud, et Vätta poolsaarel olid 7. mail vähemalt neljad talgud, lisaks nimetatuile ka Vetteli kalatööstuse ning Vätta seltsimaja heakorratalgud.
Vätta seltsimaja talgud. “Eelmisel aastal alustasime spordiväljaku ja laululava ümbruse haljastuse ettevalmistusega, täna saab muruseeme mulda. Siin on ka väike katusealusega grillimiskoht, kuhu tuleb veel grillahi muretseda. Meie piirkonnas on rahvast palju, saja ümber,” tutvustas tehnilist poolt korraldav talgujuht Tõnu Teder.

Üsna ebatavaline oli näha nii väikesi lapsi tööd tegemas – murusse minevalt alalt kive koristamas. Selgus, et noorim on alles kolmene, kuid pisikesed sõrmed muudkui tõstsid kivikesi ämbrisse. Teised olid vähe suuremad. “Lapsed on tublid. Nad on maalapsed ja tööharjumus on neil juba olemas, tulevad hea meelega,” kiitis Tõnu.

“Me pole oma talguid registreerinud, tahtsime oma jõududega toime tulla. Ja tuleme ka. Meid on siin üle kahekümne. Lapsed käivad iga päev siin palli mängimas, nad on asjast huvitatud. Need on Suure-Rootsi ja Kailuka küla lapsed, väga tublid.

Kuid Tõnuta ja tema tehnikata me siin hakkama ei saaks,” rääkis talguorganisaator ja Vätta poolsaare külade arenguseltsi senine juht Silja Kuusk.

Haljastustöödele lisaks lõhuti puid ja lapiti neid kuuri ning Tiiu Lepp alustas juba hommikul seitsmest külamaja akende pesuga. “PRIA abiga me seda maja tegime. Väljas on veidi veel teha, siis saame asja ühele poole,” lisas Silja, kes koos tuntud taluniku Taivo Aaviku emaga keetis talgusuppi.

Vaivere omaperetalgud ja Küla puhtaks Vaiveres. Vaivere teede ristumiskoha lähedal toimetasid labida ja saega kaks meest. Uurisin, mis teoksil. “Talvel võtsime vanad puud maha ja nüüd teeme siia sisuliselt uut kirsiaeda. Siin oli varem tõeline padrik,” ütles Mart Teär, keda aitas poeg Ruttar.

“Aga Vaivere seltsimaja talgud tegime juba nädal tagasi ära. Muru oli pikaks kasvanud ja riisuda polnud võimalik, seetõttu tuli muru enne ära niita,” rääkis Mart nii omapere- kui Vaivere seltsimaja talgute kohta. Seltsi liikme sõnul korrastati seltsimaja ja muuseumi ümbrus ning kiigeplats, tehti eeltööd Vaivere bussikoja katuse vahetamiseks ning pesti külamaja aknad. “Kuna meil on ilmatu pikk küla, siis teeäärte puhastamine oli ka päevakorras, jõudsime Kärdu külani välja,” lisas ta.

“Meil oli kahe küla kohta tublisti üle neljakümne inimese koos. Lisaks palju lapsi. Kui maitsva ja toitva talgusupi, mille keetis taluperenaine Anne, söömiseks läks, oli pika laua taga esimene vahetus ainult lastest. See on meil nii tavaline – muu asja pärast ei tulda kokku, isegi külapidu jääb vahel lahjaks, aga talgutele tullakse hea meelega. Talgujuhiks oli külavanem Edgar Siiner,” lisas pereema Inga.

Talgupäevale andis eriliselt lõbusa punkti tuntud akordionimängija Niina Kaju oma tantsulekutsuvate paladega, seda enam, et ei puudunud Pihtla õllemeistri talguõlu.

Lambateabekeskus Kuressaares. “Teeme turuhoone teisele korrusele lamba-teabekeskust. See on ühe projekti, eestikeelse nimega “Tunne lammast” raames. Siia tulevad näitused, töötoad (kangasteljed, vokid…). Neid asju veel ei ole, kuna me alles parandame, lihvime ja teeme ruumides n-ö kosmeetilisi töid. See on muinsuskaitsealune hoone, me ei muuda midagi, ainult hooldame, nii et ei ole vaja muretseda. Paksudest kiviseintest on niiskus läbi tulnud, tuleb teha krohvi- ja värviparandusi,” tutvustas talgujuht Karen Allas talgutegemisi.
Talgulisteks olid põhiliselt Saaremaa Villa juhatuse liikmed, Allase pere lapsed jt, kokku kaheksa inimest. “Loodame suvel tegevustega algust teha, kuigi näituse esemete kogumine võtab aega. Me otsime huvitavaid esemeid, vanasti villast tehtud asju, inimestel on vanu ja huvitavaid käsitöid vanast ajast veel olemas. See on pidev ja kasvav protsess. Tahame näidata, kuidas neid esemeid saab käsitsi teha. Linn andis ülemised ruumid meie kasutusse projekti kaasfinantseerimise katteks,” sõnas Karen.

Tuulte-Roosi mereäärse niidu taastamine. Linna piiril Sõrve poole sõites, enne Loode tammikut kerkisid puurisuhunnikud jooniga. Oli juba pärastlõuna. Neli töökat naist vedasid välja varem maha võetud puid ja oksarisu. Viies talguline oli just-just lahkunud. Kahjuks üks grupp oli viimasel minutil ära öelnud.
See oli looduskaitseseltsi ja muuseumirahva ühine punt – Tiina Orav, Elvi Viira, Sirje Azarov, Maie Meius ja maakonna koordinaator Reet Viira.

“No näed, suured virnad on teeäärde välja veetud. Olen siit aastaid mööda sõitnud ja vaadanud, et ilus rannaäär läheb hukka ja peaks selle korda tegema. Muidu oleks saanud selle anda mõnele tavahooldajale teha, aga kuna see ei ole Natura ala, siis selleks finantsi ei ole. Seepärast tuli mõte, et ainus viis on see “Teeme ära!” talgutega ära teha,” ütles kohaliku keskkonnaameti ametnik ja talgujuht Tiina Orav. “Ja kuna Reet on Saaremaa talgukoordinaator, oli temast hea kinni haarata ja abi tahta. Hea, et ka linnavalitsus oli abiks ja õigel ajal (lindude raierahu ajaks) võsa maha võttis. Reet ajas inimesed kokku, muidu oleksin üksi pidanud tegema. See töö peab aga talgukorras jätkuma, muud võimalust pole. See on linnale väga tähtis koht, ka maine seisukohast.”
Sirjel oli teine talgupäev jutti. Eelmisel päeval oli ta Mihkli talumuuseumi talgutel, kus puhastati hea hulk puisniitu. “Hästi ilusaks saime selle, palju võsa sai ära võetud ja välja tuli tõeline puisniit. Hea tunne on. Meid oli ligi kakskümmend inimest saagide ja kirvestega,” rääkis muuseumitöötaja Sirje Azarov oma eelmisest talgupäevast. Talgud Kõrkkülas. Kärla-maile jõudmise ajaks hakkas talguaeg lõpule jõudma. Kõrkkülla jõudsin lausa viimasel minutil, sest just-just keerasid suurelt teelt oma koduteele talgujuht Maret koos Tiina ja ta väikese poja Robertiga. “Teil vedas, et meid siin kohtasite. Meil läks ka hästi, meid oli neljakümne inimese ringis. Registreeritud oli 35 talgulist, aga tuli enam. Igaüks sai tänukirja, neid jagasin välja 40 ringis. Ka pisikesed said,” rääkis talgujuht ja Paadla kandi seltsi juhatuse liige Maret Metsmaa.
Naised rääkisid, et seltsimaja ümbruse koristamisega tegeles üks grupp, naised pesid ka külamaja aknad puhtaks, teine töötas Kõrkkülas. Külasiseste teede ääred said prahist puhtaks. “Meil on siin palju toimekaid noori, kõik ei ole küll seltsi liikmed, aga väljas on nad ikka. Vahva on,” rääkis talgujuht.
“Arvame, et külaväljakul on osa veel tööl, üht-teist jäi seal veel teha,” lisas talguline ja seltsi liige Tiina Luks, kes juhatas talgujahilisele ka teed.
Külaväljakul leidsingi kaks noort meest ja naist edasi toimetamas. Kes nad on, kellele ametlikust talguajast ei piisanud? Eero Kraff ja Rain Mesila ning Eero abikaasa ja Raini ema. “Siin tuleb palliplatside ääred veel korrastada ja kiigeplatsi alus viimistleda, et kiige saaks üles panna,” rääkis Eero Kraff. “Enamik noori lööb kaasa. See on kiiduväärt, mis ja kuidas siin kõik toimunud on. Ega me kahekesi poleks midagi jõudnud. Juba see peaks midagi ütlema, et valla küladevahelistel võrkpallivõistlustel oli Kõrkkülast väljas kaks võistkonda.”

Sõmera külatalgutele registreeriti 15 talgulist, kuid talgutele tuli 20. Talgutöödeks oli kavandatud kuuri ehitamine, platsi korrastamine ja lastele liivakasti tegemine. “Näete, mehi on siin palju, mitu isegi Tallinnast. Noored tüdrukud tulid spetsiaalselt siia Tartust ja Tallinnast. Siin on kõik noored, ma ei näe ühtegi vana, kõige noorem on 13-aastane.

Mehed on siin oma masinatega, siin kooritakse palgid, saetakse laudadeks, mis lõikamismasina alt kohe seina lähevad,” rääkis talgujuht Aime Haamer. Teine talgujuht, Ülo Kannisto, oli parajasti materjali juurde toomas.
“Täna saab valmis, või peaaegu valmis, me enne koju ei lähe. See oli meil planeeritud puude jaoks, kuid siit tuleb midagi enamat. Teeme selle panipaigaks, kuhu saavad ka inimesed vihma eest varjuda. Puukuuriks on see liiga ilus, kenade akende ja uksega. Puude jaoks tuleb varjualune selle taha niikuinii,” ütles Aime. Siinjuures olgu märgitud, et see jutt toimus nelja paiku päeval, kui enamik talguid oli lõpetanud.

Lõuna oli peetud ja paistis, et talgulistel tõesti tahtmist jätkus. Kosutav talgusupp telliti Kärla sööklast ning kahe pere koduleivad läksid ka nagu kuumale kerisele. “Lisaks tulevad ka autasud, aga see on praegu saladus,” salatses Aime.

Küsisin mandrilt tulnud talgulistelt, mis neid siia tõi? “Siin on kunagi koolis käidud, saarlased on ju enamuses kodust välja rännanud. Kuid siia tulin ema pärast, homme on emadepäev,” ütles Tallinnas elav ja töötav Aleksei. “Tulin elukaaslase Reinuga emadepäeva puhul tädidele külla, kes on mulle ema eest, kuna mul oma ema enam ei ole. Ja kuna sattusime talguajale, oleme hea meelega siin väga ilusas looduses super ilusal päeval. Linnavurledele on see fantastika. Minu isa on siin sündinud ja Saaremaa on mulle nagu teine kodu,” ütles Tallinnas elav Viive.

Kärla põhikoolis õppiv noorim talguline Egelin: “Olen esimest korda talgutel, siin meeldib ja järgmine kord tulen ka.”