Lääne Elu
10.05.2011
Lehte Ilves
Metsanädala lõpetamise ja
talgupäeva puhul istutas president Toomas Hendrik Ilves Kullamaa-Loodna metsaühistu mail puid.
Lank, mis sügisel istutuseks ette valmistati ja ootab nüüd Eesti
presidenti, kes metsanädala lõpetuseks seal mõned puud mulda paneb, on
päris pärapõrgus. Kuskil Koluvere ja Kullamaa vahe] metsade taga
jakeskel.
Suurt teed mööda Virtsu kihutades paistavad kahel pool teed põllud, aga
kui kõrvale pöörata, on mets, mets, mets. Päris ilus mets, mitte mingi
lodu või lepapadrjk.
Keil hakkab kümme saama. Kullamaale kogunenud
talgulised sätivad ennast bussi peale ja president ajab võib-olla Kadriorus juba saapaid jalga.
Lihtlabasest labidast saab eksponaat
Raielangi lähedal käib ettevalmistus
talguteks.
Mehed võtavad kraavist pundi männitaimi teise järel, kõksivad kirvega
pikad nai-masiuured ühtlaseks, harutteBööriiahti Ja panevad pOJÄH'
ambrisse. 10-15 cm pikkusi männitaimi mahub ühtepuntiSO ja see punt
mahub vabalt pihku. Ämbrisse läheb neid täitsa palju.
Väike kärbe teeb ainult head, on mugavam istutada ja paneb taime paremini kasvama, põhjendab kirvega mees.
Varsti saabub maa- ja metsaomanik Einar Pärnpuu, kes on ka Kullamaasuurim tööandja ning volikogu esimees.
Tulevad Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane ja metsaseltsipresident
HeikiHepner, mõlemad Haapsalu mehed ja metsanädala korraldajad.
Pärnpuu takseeribauto järelkäru najale seatud labidaid ja ütleb, et see
tuliuus läikiv labidas, millega president varsti istutama hakkab,
pannakse Kullamaa kihelkonnamuuseumi — kui seemuuseum ükskord valmis
saab. Labidas on metallist, hästi kerge ja väikese teraga, üks serv
sakiline, et juurt räsida. «Kraavihalli aparaat," takseerib Varblane
Venemaal tehtud labidat käes kaaludes.
On kamõnednõukogudeaegsed istutamiskiilud. Selliseid enam ei tehta, kui just ise sepalt ei telli, kiidab Pärnpuu.
Varblane teab rääkida, et kiiluga sobib istutada mändi. Männil läheb
sammasjuur pikalt alla ja puu seisab kindlalt maa küheskinni.
Kuusel sellist juurt ei ole. Kiiluga istutades harunevad juured kahele
poole, nii nagu kiil lõikeette tegi. Kui tuul puhub siis lõike suhtes
risti, võib puukergesti ümber kukkuda. Miks on metsal aed ümber
Metsatukal, mille sisse jääb ka raielank, on kõrge aed ümber. Kleeps aiapostil näitab, et siin onEuroopa LiMuraha mängus.
,,10 hektarit on aia sees.kaks kilomeetriton aeda ja kraav on ümber," ütles Pärnpuu, pisuke uhkus hääles.
Miks on metsal aed ümber? ,,Et ilvesed jalga ei laseks!" itsitab Pärnpuu nagu poisike.
Loomulikult on aed metsale ümber pandud, et metskitsed ja põdrad ei pääseks noorendikke näksima.
,,Küsi, kuhu siis metskits ja põder peavad metsas minema?" ässitab Varblane diskussiooni arendama.
Pärnpuule on selline rünnak päikesepaistelisel presidendiootuse
hommikupoolikul veidi ootamatu, aga suu peale ta kukkunud ei ole, „
Võtku oma vana kändu, ta ei pea minu metsa salatiks naksuna," soovitab
mees ja lagistab naerda.
Mehed lepivad kokku, et küsimus on metsloomade arvukuses. Kui neid on
parasjagu, ei suuda kitsed ja põdrad noorele metsale kahju teha.
Mehed on ühel nõul, et aed metsas ei tohi muutuda normiks, et metsloomadel peab jääma ruumi elada ja olla.
Kullamaal ja Ristil on metsas kokku 11,5 km aeda. Mujai kuskil, ei ole nii palju.
Varblast aiajutuga pöördesse ei aja. Loom peab saama metsas elada, aed
ei piira üks i metsloomade liikumist, aed piirab ka inimeste liikumist.
Seadus ajab jahimehed ja maaomanikud tülli .Jahimeestejamaaomanikesuhted
on praegu päris pingelised igal pool Eestis, sest juba tükk aega rüki
mööda ringi tiirutav jahiseaduse eelnõu kavandab suu^i muudatusi.
Varblane kirjeldab vastasseisu lausa poeetiliselt: kuningas on kunagi
kellelegi — loe: jahiseltsile —jahiõiguse andnud, aga kuninga võim on
ammu kadunud. Maaomanikud on iseriigi teinud.
Jahiseaduse eelnõu jäi eelmisel aastal toppama. Nüüd on uuel valitsusel
jahiseaduse vastuvõtmine selle aasta tööplaanis. Uus keskkonnaminister
Keit Pentus kohtub osapooltega ja viibennast kurssi. Millega see lugu
lõpeb, ei osanud Varblane ennustada. Kuidas Eesti president Kullamaale
sattus? Metsa
talgud sattusid
talgutega ,,
Teeme ara!"
üheie päevaie. Metsaomanikud võib-olla oleksid tahtnud ka metsa alt
prügi korjata, aga nad ei saa istutust edasilükata. Mida niis.kem on
muld, seda paremini läheb puu kasvama.
,,Metsatoödei saa üksi teha," ütleb Varblane. ..Tuleb teha
talgukorras ja kiiresti."
Eesti president Toomas Hendrik Ilves oli kutsutud Haapsallu metsanädalat
lõpetama ja puud istutama — taju metsa-aasta patroon. Aga et osa saada
talgupaevast, tahtis president ka metsa istutada. Kt Kullamaa' jääfr*ee"äär% põikaski president sinna sisse.
,,Pole kedagi tagasilükanud, kes tahab metsa istutada," ütleb Varblane.
Eriti palju on metsa istutanud koolilapsed. President osutub vilunud
istutajaks
Presidenti ei ole ikka veel, Vahepeal on langi üle vaadanud kaks mustade
prillidega linnameest Delfi reporteriuusib ringi, õnnis nägu ees, et
sai linnast välja linnulaulu keskele. Fotograafid on avastanud
Põllumetsa talu eriskummalise kujuga elupuu. Saja-aastane hiiglane näeb
välja nagu tohutu suur küünlajalg, ainult et kaunilt kaarduvaidharusid
on tal palju kordi rohkem.
Põlluotsa peremees Toomas Tammearu onsamutiKadrioru mees, kehalise
kasvatuse õpetajaks õppinud, aga juba ammu linnast maale elama tulnud,
töötab Koluveres. Abikaasa Ülle õpetab Kullamaa koolis lastele laulmist
Peremees on sinimustvalge lipumasti tõmmanud ja on valmis Kadrioru
nimekaimule tere ütlema Siia pärapõrgusse pole ükski president enne
sattunud ja ega vist enam sattugi.
President saabub kuidagi vaikselt ja ootamatult Ei politseieskorti, ei
vilkureid, ei vilesid. Mustast džiibist astub välja väga pikk ja väga
mehine mees. Teksad ja uued, poolde säärde tanksaapadjalas, triiksärk
seljas. Kikilips on koju jäänud, aga töökindad on kaasas.
President surub kõigil kätt ja tahab kõhe asja kallale asuda. Haarab Pärnpuult labida ja astub aga metsa poole.
Talgulised hõigatakse kokku, et
presidendiga ühispilti teha. President ainult muigab, kui metsamehed
tahavad talle õigeid töövõtteid ette näidata — ta on Härmal istutanud
juba 17 500 puud ja tahab sel aastal veel sooga ühele poole saada.
President lööb labida maasse ja kergitab mulla kõhedaks. Teine löök
esimesega risti, kergitus, taimkuhiku keskele, labidas välja, taim vajub
koos mullaga alla. Muld taime ümbert kinni ja valmis ta ongi. Nagu
polekski muud teinud.