Tänavu kevadel tulevad kahed talgud korraga 17. märts

Maaleht
17.03.2011
Sulev Oll

Kõrvuti 7. mail toimuvate mullustega sarnaste talgutega peetakse tänavu ka talgulugude kogumise talgud.

Maaleht tegi n-ö kahekordsete talgutega algust ja leidis vana talguloo, jutustajaks 89aastane Elsa Metsis Viru-Nigulast.

“Mäletan sõnnikuvedamise talguid. Olin siis 11- või 12aastane, käisin Vasta koolis,” jutustas ta. “Kokku olid aetud mitmed hobused ja mehed, mina olin koos isaga.”




Sõnnikusaag ja vorstipainamise pakk

Mälestustest nähtub, et talgute põhimõte pole ajas eriti muutunud.

“Oli üks tark mees, kes teadis, kui tihedalt hunnikud panna,” jutustas Metsis. “Sõnnikut tõmmati kaheharulise sõnnikukopraga, minu isa oli mahatõmbaja. Hiljem naised lahutasid hunnikuid.

Teised mehed tõstsid sõnnikut vankrite peale. Mina ja veel üks tüdruk viisime koormaga hobused põllule ja tühja vankri lauta. Tagasi tulles sai sõitu ka teha, kui isa raami teistpidi keeras, muidu pidi hobuse kõrval käima.”

Põhimõte, et ühine töö on ka pisut lõbu, oli au sees toonagi.

“Mehed tegid minuga nalja, saatsid naabertallu sõnnikusaagi küsima,” rääkis Metsis. “Ma ütlesin, et viin selle koorma enne põllule ära ja ise küsisin isalt järele, mis asi see saag selline on.

Isa ütles, et ära sa seda küll külast küsima mine, aga päri meeste käest, kas seal vorstipaine pakku ka on. Nii ma meestele ütlesin ja siis nad said aru, et ma asja ära jagasin.”

Ka töötasu oli varasemal ajal tänasega sarnane.

Talgupäeva eest raha ei makstud, anti aga paremat süüa. Viina ka anti.

Õhtul rohkem, et meestel pead purju ka said,” meenutas ta. “Minu isa rääkis aga, et kui tema poissmees oli, siis käis ka linaropsimise talgutel. Siis oli lõpetusel mõnel poisil ikka pill kaasas ja külanoored tulid kokku simmanit pidama.”

Lugude kogumise tarvis tuleb veebiretk

Selliseid, aga ka kaasaegseid lugusid oodatakse kirja panduna tänavustel talgutel veel ja veel.

Seda saab teha koostöös Eesti Rahva Muuseumiga. “Kutsume kõiki üles kirjutama ja jagama oma talgulugusid, jutustama, miks on talgutel osaletud, mida on talgutel tehtud ja mida leitud,“ ütles ERMi teadussekretär Agnes Aljas.

Talgulugude kogumise n-ö veebiretkele oodatakse väga osalema koole – õpilased võiksid koguda talgulugusid vanematelt ja vanavanematelt. Lugusid saab sisestada 13. maini veebilehel www.teemeara.ee just selleks mõeldud aknas, sealsamas saab ka teiste lugusid vaadata.

Need, kes veebi kasutada ei soovi, võivad oma lood, aga ka fotod, saata e-kirjaga või klassikalise postiga aadressil Veski 32, 51014 Tartu.

Kogutud lood lähevad ERMi arhiivi, neid hakatakse nii uurima kui tulevastel näitustel kasutama.

Tehakse seda, mis tegelikult tegemist vajab

Töö tegemise või ühise mõtlemise talgud peetakse tänavu maikuu esimesel laupäeval, 7. mail. “Teeme äratalgupäeva eestvedajaks on seekord Eestimaa Looduse Fond ja isikuna fondi juhatuse liige Tarmo Tüür.

Koordinaatorite toimkonna eestvedaja on Külli Volmer, liikumise Kodukant külakultuuri valdkonna juht.

“Kõik koordinaatorid on juba leitud,” tõdes Volmer. “Enamasti tuli vaid eelmisel aastal seda tööd teinud inimesele märku anda.”

Ühist teemat tänavustel talgutel pole, iga kogukond, ühendus või kodanik saab otsustada, mis vajab tegemist ning milleks teisi inimesi kaasa kutsuda.

Tõenäoliselt jääb see põhimõte kehtima pikemaks ajaks.

“Mai esimesel laupäeval üle Eesti peetav talgupäev võiks jääda tavaks igal aastal oma kogukonna heaks midagi ühiselt ära teha,” sõnas ELFi juhatuse liige Tarmo Tüür. “Rõhutan, et tegu pole ju kampaaniaga, vaid millegi palju olulisemaga.”

Üks läbivaid teemasid, mille kaudu tänavu talguid tutvustatakse, on “Leia oma!”.

On ju viimaste aastate ühised ettevõtmised võimaldanud paljudel talgulistel leida kas uue töö, armastuse või ka lihtsalt suure kivi, mida varem võsa seest ei märgatudki.

Veel on põhjust ühises ettevõtmises kaasa lüüa seetõttu, et talgutega saab tuua oma kodupaiga nähtavale, tutvustada selle omapära, ajalugu, inimesi, huvitavaid tegemisi.

Tagasi oma lapsepõlve, juurte juurde

“Ühiselt korraldatud tööga tekib võimalus naasta oma juurte juurde,” lausus Külli Volmer. “Need, kes on kunagisest kodukohast lahkunud, saavad tulla lapsepõlveradadele vanemate või vanavanematega seotud paikadesse midagi taastama või uut looma.”

Mullu korraldati üle Eesti 1130 talgut, milles osales 31 299
inimest (2,27% Eesti elanikest).

80% ettevõtmistest toimus maal, mistõttu tänavu oodatakse enam linlaste aktiivsuse tõusu. Rohkem teavitatakse ka neid, kes eelistavad suhelda pigem vene keeles.

Talguid saab juba kirja panna

- Need, kes soovivad tänavu ühises talgupäevas kaasa lüüa, saavad oma talgud kirja panna. Seda on lehel www.teemeara.ee ka juba tehtud.

- Talgulisi endid kutsutakse registreeruma 11. aprillist.

- Huvilised saavad end aga talguveebis registreerida ka varem, kui on leidnud sobiva talgukoha.