Meediakajastused

Harjumaal on tänavu üle 100 talgukoha 06. mai

Harju Elu
06.05.2011
Marko Tooming

Kui üle Eesti on Teeme Ära talgupäeval koristustalgute osakaal vähenenud, siis Harju maakonnas toimuvatest talgutest moodustavad enamiku siiski heakorratööd.


Traditsiooniliselt on kõige populaarsemateks talgupaikadeks osutumas maakonna väikesaared, kuhu on veel saadaval üksikud talgukohad. Nö viimseni välja müüdud on Aegna saare traditsioonilised heakorratalgud, kus on kavas koristada 10 kilomeetri pikkune rannaäär nii olmeprügist kui vanametallist.

Heakorratööd on 7. mail plaanis ka Keri saarel, kus 36 talgukohast oli eile, neljapäeval vaba veel 8.

Vaid üks soovija sai end neljapäevase seisuga kirja panna Prangli saare heakorratöödele. 30 talgukohaga paigas läheb vaja ka karu rammu, sest liigutama hakatakse vanu sadamakai palke.
Õnneloos talgulistele

Paldiski linn korraldab suuremat sorti talgupäeva, kuhu oodatakse sadakond osavõtjat. Linnakodanike huvi suurendamiseks koristamispäeva vastu loositakse talgutest osavõtjate vahel välja kruiis neljale Rootsi.

Et kõrgetel välikülalistel ei tekiks esteetilist ebamugavustunnet, kui nad Ämari lennubaasi poole sõidavad, on Vasalemma valla elanikud otsustanud korraldada talgud Ämari sissesõidu teeäärte puhastamiseks. Maantee äär ja metsaservad tassitakse prügist puhtaks.

Üks omapärasemaid heakorratalgutest toimub Saku vallas Metsanurmes, kus hakatakse klaaspudelitest ja rehvidest maja püsti ajama. Pudelitest valmistatakse seinapaneel, rehvidest tehakse välissein ning kaetakse see mullaga. Metsanurme talgutele ei tasu kaks kätt taskus minna, kaasa palutakse võtta mõni asine tööriist.

Kõige omapärasema nimetusega talgupaik asub Harjumaal Loo alevikus. Jõelähtme vallavanema Andrus Umboja nime kandvatel talgutel korrastatakse Loo endine pargiala ning muudetakse see koerte jalutus- ja jooksuplatsiks.

Jõelähtme vallas toimub ka teine talgupäev, mis koertega seotud - Neemel korrastatakse ja tähistatakse juba N Liidu ajal rajatud piirivalvekoerte surnuaed, kuhu on maetud ka Eesti piirivalve koertekooli asukad.
Supitegemise talgud

Laulasmaa koolis alustatakse päeva mõttetalgutega, kus genereeritakse ideid, kuidas elustada kokakunsti traditsioone ning kuidas saaksid noored pered õppida valmistama eesti rahvustoite. Paralleelselt mõttetööga valmistatakse suppi, talgulisi juhendab peakokk Maiu Vaatmann. Supp jagatakse sõbralikult talguliste vahel.

Kõue vallas Ardus aga toimuvad saunatalgud, mille laiemaks eesmärgiks on säilitada ja edasi arendada saunakultuuri. Konkreetselt tegeldakse küttepuude tükeldamise ja riita ladumisega ning saunaruumide puhastamisega. Muude vajalike tööriistade seas palutakse kaasa võtta ka küürimishari, sest pärast toredat talgupäeva saavad kõik saunas mõnusat leili võtta ja vihelda.

Kõue naabruses Kose vallas aga toimub Tade teedel tolmu tõkestamine. Tiheda kerg- ja rasketranspordi tõttu väljakannatamatult tolmaval teel viiakse kõikvõimalike kastmisvahendite toel läbi suurem niisutusoperatsioon. Ka talgulistele, kelle kurgud tolmust kindlasti kibedad, pakutakse vett. Neljapäevase seisuga polnud end keegi tolmu- ja veetalgutele veel registreerinud, kohti on ette nähtud aga sada.

Konkurentsitult kõige kultuursemad talgud toimuvad aga Viimsi vallas Rannarahva Muuseumis, kus arutletakse selle üle, kuidas muuta kultuurikeskkond Viimsis huvitavamaks, rikkalikumaks, omalaadsemaks ja põnevamaks.

Teeme Ära talgupäev

Talgupäev toimb laupäeval, 7. mail üle Eesti.
Harju maakonnas (v.a Tallinn) oli neljapäevase seisuga registreeritud 117 talgukohta.
Möödunud aastal oli Harjumaal registreeritud talguobjekte 248.
2010 võttis Teeme Ära talgupäevast Harjumaal (koos Tallinnaga) osa üle 7700 inimese.
Suurima osavõtjate arvuga talgukoht oli mullu Naissaar, kus osales ca 300 inimest.
Üle Eesti korraldati 2010. aasta talgupäeval 1130 talgut, millel osales 31 299 inimest.