Talgulood

Esimene üle-eestiline talgulugude kogumise veebiretk
Tagasi

Viimsi aleviku talgud (7. mai 2016, Harjumaa)

Need olid minu esimesed talgud. Kogemus oli positiivne ja väärivad kindlasti kordamist.


Ilm oli suurepärane. Hommikul sõime kõhud mannapudrust kõvasti täis, panime töökindad kätte ning läksime õue. Tore oli vaadata, et kõik kes ennast talgutele kirja olid pannud, olid ka kohale tulnud ning enamgi veel: tööd tulid tegema ka need naabrid, kes ennast registreerinud ei olnud. Alustasime oma tänava korrastamise ja pühklimisega. Samal ajal, kui täiskasvanud tänavaga ametis olid, sõitsid lapsed jalgratastega. Keegi ei jäänud tuppa konutama. Mina suundusin üsna pea koos prügikottidega tänava ääri prügist puhastama. Mind tervitasid kolla-kollased võililled ning minu tööd kontrollis lepatriinu. Selle aasta esimene. Prügi oli tõesti palju. Kahjuks. Ja leida võis kõike: igat värvi kilekotte, pudeleid, klaasikilde, kassitoidu pakendeid, riideid, töökindaid, auto rehve jne. Leidsin ka matusepärja sildi. Üks prügikott täitus teise järel. Kuna ma tegutsesin üksinda ja nägin, et leida võib tõesti kõiksugust rämpsu, siis tekkis ka väike hasart, et äkki ma leiangi midagi "põnevat", mingi aarde! Mesilased olid väga aktiivselt minu lähedal, kuid neid ma kardan. Mõnel korral ikka pidin eemale jooksma ja siis tabasin ennast mõttelt, et ok, pole midagi, seal puu all polegi ju enam prügi. Kuid kui mu pilk jäi peatuma seal siiski vedeleval prahil, unustasin mesilase ning läksin prügi haarama. Leidsin ka partnerkaardi ja club one kaardi, kus mõlemal kaardil oli inimese nimi peal. See tegi eriti kurjaks. Tekkis soov see inimene üles otsida ja küsida, kuidas see kaart nüüd siis siia sattus?? Samuti, kui haarasin mõne kilekoti järgi ja see oli juba nii rabedaks muutunud, et käega katsudes lagunes, tekkis tunne, et jeerum, kui kaua see siin siis juba vedeleb? Kas mõni mutukas või ussike on sellega juba harjunud ning peab seda oma kodu osaks? See tekitas kurbust... Need olid minu esimesed talgud. Kogemus oli positiivne ja väärivad kindlasti kordamist. Tänan Viimsi valda, kõiki, kes talgutest osa võtsid, oma toredaid naabreid ning oma elukaaslast. Leian, et talgud on vajalikud. Looduse ja kodukandi hoidmine on tähtis ning neid väärtusi tuleb anda enasi meie lastele. Pealegi, talgud on põhjuseks, miks ühe tänava inimesed kõik korraga välja tulevad ja tegutsevad ühise eesmärgi nimel. Talgute lõpuks olin oma aarde ka leidnud: meie ilus prügivaba tänav!

Jane Saks