Tagasi
Talgud Õisu külas (04.05.2013, Viljandimaa)
Õisu
külas on korrastustalguid peetud varemgi, enne suurt Teeme Ära kampaaniat, kuid
siis ei korrastatud kogu küla.
Alates
2010.a. otsustas Õisu RS juhatuse esimees registreerida talgud Teeme Ära raames. Nii saidki talgud
hoo sisse ja on võtnud järjest suurema ulatuse. Esimestel talgutel oli
osavõtjateks rohkem mehi ja oli ka rohkem meestetöid: võsalõikus, kraavide puhastamine,
suurte kivide, puunottide jms kandmine. Tänaseks on noored mehed 4-5 aastat
vanemaks saanud ja lahkunud tööle, enamasti Soome, kuid ka mujale. Vanad mehed
on saanud aga nii vanaks, et enam ei jaksa. Ja on ka kontingent mehi, keda
huvitavad ainult joogid ja bussipeatuses
istumine. Paarkümmend ettevõtlikku meest ja mitmedkümned kanged naised
koristavad edasi. Nemad mõistavad, et meie ukseesist ei tule keegi teine peale
meie endi koristama. Koduküla on meie kõigi ühine mure ja rõõm. Sel aastal sai külakoristus tegelikult
alguse juba paar päeva varemgi, kui elanikud oma majade juures kõpitsesid.
Ülekülaline suurüritus hõlmas rohkem avalikke alasid: tammeallee, bussipeatus,
tiigikallas, katlamaja ümbrus, lasteaia mänguväljak, spordiplats, järvekaldad,
teeääred. Hommikuse kogunemise järel hajusid talgulised küla servadesse laiali
ning tehtavast tööst hakkasid märku andma väiksed lõkkesuitsud või veidi
valjemad hüüatused. Lõunaks sõitsid kohale meie head koostööpartnerid Siili
Ärist, Liilia ja Toivo Andre, supitermoste ja pirukatega. Kel aega, täitis
kõhtu kohapeal või viis supi koju kaasa.
Koristuse käigus üllatas meid eriline leid: ilmselt liivamesilaste
koloonia bussipeatuse juures kaldanõlvakul, mida varem pole seal kohanud.
Väikeste liivakuhilakeste juures askeldasid sajad suuremad ja väiksemad
tiivulised, kes lendlesid üsna maapinna lähedal ega olnud agressiivsed. Me ei
riisunud segamini nende kodusid, vaid jätsime nad oma asjatoimetusi tegema. Vt
ka artiklit http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/ponev-putukamagi-viljandimaa-talus.d?id=24464647 Tööka päeva lõpetanud, sõitis talgujuht
territooriumi jalgrattal läbi ja pildistas tulemusi. Üldmulje oli tõeliselt
rahulolu tekitav: puhas, korras, ilus. Aga teha on ikka veel palju. Nii tiigikallast
puhastanud pereisa naljatades ütleski: „ Jätame järgmiseks aastaks ka
midagi!“