Tagasi
Kuidas Hobulaiu talgutraditsioonide kujunemist 21. sajandil mõjutasid suu- ja sõrataud Euroopa Liidus (2001 või 2002, Läänemaa)
21. sajandi algul tekkisid Eestimaa Looduse Fondil (ELF) kontaktid
Suurbritannia vabatahtlike tööd korraldava organisatsiooniga BTCV
(British Trust for Conservation Volunteers). Plaaniti saareriigi
vabatahtlike talguareaali laiendamist Eestisse, et toetada
looduskaitseliste tegevuste läbiviimist - eelkõige poollooduslike
koosluste (puis- ja rannaniitude) taastamist ja hooldamist. Erinevate
kaitsealadega käisid tutvumas mitmed talgukorraldajad ja võeti plaani
talgute läbiviimine Matsalu looduskaitsealal (praeguses rahvuspargis).
Üritus kuulutati välja ja talgutele soovis tulla vabatahtlikke
Suurbritanniast kui ka Austraaliast. Samaaegselt puhkes aga
Suurbritannias suu- ja sõrataud ning Matsalu kaitseala kogukond muutus
skeptiliseks kaugete abiliste suhtes, kartes võimalust, et külalistega
levib siiamaale ka kardetud taud ning ohtu satuvad siinsed loomad.
Nõnda tekkis keerukas olukord, kas ja kuidas korraldada kaugete
talguliste tegevust. Matsalu inimeste abil leiti siiski varuvariant -
Hobulaiu maavaldajad olid juba mitu aastat otsinud võimalusi alustada
sealsete puisniitude taastamisega, mis pea täielikult olid võsastunud.
Nõnda võeti mais plaani Hobulaiu külastamine Pärandkoosluste Kaitse
Ühinguga,vaadati üle taastamist vajavad saareosad ja leiti plaan
perspektiivikas olevat. Samuti leiti majapidamine, mis ühe asutuse käes
oli suvebaasina tegutsenud ning sobis hästi majutuseks.
Juulis või augustis saigi nädalane talg teoks ja sest ajast saadik
on saare puisniitudel taas elulootust ning nende pindala on laienenud
saare keskosas mitmele hektarile. Õnneks pole ka suu- ja sõrataudist
jälgi jäänud.
Lisan siia jutu lõpuks, et 21. sajandi alguses kujunesid BTCV
mõjutusel ja ELFi talguprojekti algatamisel populaarseteks
talgukohtadeks ka Osmussaare, Kesselaid, Hanikatsi,Saarnaki, Kumari,
Manilaid ja Keri. Kõnepruugis paluti inimestel saartele kerida ja
rõhutati asjaolu, et suvine heinategu toob talvise hingerahu.
Jüri-Ott Salm