Tagasi
Kuidas Karula küla ujumiskoht kauniks sai (2010, Viljandimaa)
Olime mõni aeg tagasi kolinud Viljandimaale Karula külla. Karula küla
asub looduskaunis kohas, Viljandist ca 3 km kaugusel. Meil on siin
imeilus järv ning vana mõisapark ning hooned. On mille üle uhkust tunda!
Kahjuks oli järveäärne ujumiskoht räämas.
Sinna olid ununenud lugematute piknike pidajate kraam, toodud
ehitusprahti ning isegi olmeprügi. Tegin külakoosolekul ettepaneku Teeme
Ära! talgute raames järve äär puhtaks teha. Reaktsioon oli üllatav:
mitmed põlisasukad olid vastu! Milleks? Linnainimesed tulevad ja
sittavad jälle kõik täis- sellel pole mingit mõtet, aasta pärast on rand
samasugune! Minu argumenti, et me ju ISE elame siin- ei loetud
miskiks...
Õnneks oli ka teisitimõtlejaid, kes arvasid et mõte on hea. Nii
said talgud üles pandud ning jäi vaid oodata kohaliku rahva osavõttu.
Iga päev kiikasin kodulehele ning veendusin aina enam: peale meie
isikliku pere oli talgutega liitunuid vaid paar inimest.... Hinge puges
kõhklus, samas otsustasime, et teeme siis ise ära- tükki see meil
küljest ei võta.
Talgupäeva hommik oli kõike muud kui ahvatlev- vihma tibutas, väljas
puhus külm tuul ning taevas oli hall... Pakkisime oma pere kokku ning
läksime randa. Seal oli 1 inimene. Hea seegi!!! (olin mõtetes
optimistlik)
Kuna olin algusaja pannud suhteliselt varajase: kell 10, siis
tegelikult hakkas rahvas alles tulema.... Kella 12-neks oli koos tubli
28 inimest ning töö käis suure hooga. Sai maha võetud kogu võsa,
rehitsetud rand, tehtud kividest lõkkease ning prügi kokku korjatud.
(olgu muuseas öeldud, et seda sai 13 150L kotitäit!!!!) Randa viiv tee
tõkestati suurte kividega, et autod ei saaks randa pinnast lõhkuma
minna. Peale kosutavat lõunasööki läks töö edasi. Read hõrenesid (lapsed
läksid koju ning kellel samal päeval muid toimetusi, naasesid samuti
igapäeva tegemiste juurde). Viimased töökad tegid tööd kella 17-ni. Rand
sai ilus! Õhtul oli meeleolukas simman, mis kestis varajaste
hommikutundideni.
Nagu meile kingituseks, tuli suvi imeilus ja kuum. Rand oli pidevalt rahvast täis, vaata et pole ruumi, kust vette astuda :)
Ja mis kõige tähtsam: ei sittanud enam keegi randa täis! Pikniku
jäägid võeti kenasti koju kaasa ning praht, mida sai põletada, põletati
lõkkes. Inimesed pand tähele ning kiitsid kena kohta ning südames oli
soe tunne...
Eve