Talgulood

Esimene üle-eestiline talgulugude kogumise veebiretk.
Tagasi

Kuidas Karula küla ujumiskoht kauniks sai (2010, Viljandimaa)

Olime mõni aeg tagasi kolinud Viljandimaale Karula külla. Karula küla asub looduskaunis kohas, Viljandist ca 3 km kaugusel. Meil on siin imeilus järv ning vana mõisapark ning hooned. On mille üle uhkust tunda! Kahjuks oli järveäärne ujumiskoht räämas.

Sinna olid ununenud lugematute piknike pidajate kraam, toodud ehitusprahti ning isegi olmeprügi. Tegin külakoosolekul ettepaneku Teeme Ära! talgute raames järve äär puhtaks teha. Reaktsioon oli üllatav: mitmed põlisasukad olid vastu! Milleks? Linnainimesed tulevad ja sittavad jälle kõik täis- sellel pole mingit mõtet, aasta pärast on rand samasugune! Minu argumenti, et me ju ISE elame siin- ei loetud miskiks...
Õnneks oli ka teisitimõtlejaid, kes arvasid et mõte on hea. Nii said talgud üles pandud ning jäi vaid oodata kohaliku rahva osavõttu. Iga päev kiikasin kodulehele ning veendusin aina enam: peale meie isikliku pere oli talgutega liitunuid vaid paar inimest.... Hinge puges kõhklus, samas otsustasime, et teeme siis ise ära- tükki see meil küljest ei võta.
Talgupäeva hommik oli kõike muud kui ahvatlev- vihma tibutas, väljas puhus külm tuul ning taevas oli hall... Pakkisime oma pere kokku ning läksime randa. Seal oli 1 inimene. Hea seegi!!! (olin mõtetes optimistlik)
Kuna olin algusaja pannud suhteliselt varajase: kell 10, siis tegelikult hakkas rahvas alles tulema.... Kella 12-neks oli koos tubli 28 inimest ning töö käis suure hooga. Sai maha võetud kogu võsa, rehitsetud rand, tehtud kividest lõkkease ning prügi kokku korjatud. (olgu muuseas öeldud, et seda sai 13 150L kotitäit!!!!) Randa viiv tee tõkestati suurte kividega, et autod ei saaks randa pinnast lõhkuma minna. Peale kosutavat lõunasööki läks töö edasi. Read hõrenesid (lapsed läksid koju ning kellel samal päeval muid toimetusi, naasesid samuti igapäeva tegemiste juurde). Viimased töökad tegid tööd kella 17-ni. Rand sai ilus! Õhtul oli meeleolukas simman, mis kestis varajaste hommikutundideni.
Nagu meile kingituseks, tuli suvi imeilus ja kuum. Rand oli pidevalt rahvast täis, vaata et pole ruumi, kust vette astuda :)
Ja mis kõige tähtsam: ei sittanud enam keegi randa täis! Pikniku jäägid võeti kenasti koju kaasa ning praht, mida sai põletada, põletati lõkkes. Inimesed pand tähele ning kiitsid kena kohta ning südames oli soe tunne...

Eve