Tagasi
Põlli küla talgud näitavad head koostöövaimu (1. mai 2010, Raplamaa)
Aastal 2009 aastal pandi Põlli külas (Raplamaa; Märjamaa vald; 50 km
Tallinnast)alus talgutraditsioonile. Taasiseseisvumispäeval 20. august,
2009 sai Põlli külas üks tammepuu taas iseseisvaks.
Põlli küla ajaloos on tammedel eriline tähtsus. Tammede rohkus küla
piirkonnas viitab iidsele hiiekohale. Põlli külas, Varbola maalinna ees
kasvavad tammed on sama vanad kui linnus. Ilus vana algselt kolmerealine
tammede allee oleks täiendanud külas tammede rohkust, kuid 1967. a torm
laastas enamuse neist. Neli tamme külas on riikliku looduskaitse all
nimetusega Põlli tammed. Kroonika andmetel istutati tammi Põlli külas
ikka mingi sündmuse puhul või kellegi auks. Eesti Riikliku Arhiivi
väljavõttes on kirjas, et 11. veebruaril 1934 peeti Põlli külas kindral
Johan Laidoneri sünnipäevaaktust. Edasised kirjutised ja fotod räägivad,
et Põlli rahvas istutas kindral Laidoneri auks tamme. 2009 aasta
sügisel sai puu 75aastaseks.
Ametlikes andmetes ei ole kirjas, et kindral oleks ise siinkandis
(Põlli külas) käinud, kuid kohalike seas levib kuuldus, et Laidoner olla
erariietes siiski Varbola linnusel viibinud.
LEADER programmi toetusel otsustati 2009 alustada just nn Laidoneri tammest ja see võsast välja raiuda.
Talgud on hea koostöövorm küla arengus: ühise töö tulemus on silmaga
nähtav ja mis peaasi – on võimalus kaasata ka noori. See, et
talgupäevaks sai valitud taasiseseisvumispäev ei olnud juhuslik, kuid
seos, et üks tamm saab taas iseseisvaks just samanimelisel päeval, tuli
küll ühe talgulise mõttesähvatusest.
1. mail, 2010, kui korraldati üle Eesti suur talgupäev “Teeme ära”
olid Põlli küla rahvas ja kümmekond inimest Varbola keskusest valmis
vihmasabinast hoolimata andma sellesse oma panuse. Hommik oli küll
selline,et kõik variandid ja võimalused tuli läbi
kaaluda: mida siis teha, kui terve päev sajab, ja mida sel juhul,
kui natuke sajab. Kuid kell 11.00, kui talgud algasid, oli ilm ilus ja
rahvas tuli kohale. Talgulisi oli lasteaialastest pensionärideni.
Põhilisteks
töödeks oli Varbola linnuse ümbruse koristamine, et
muinsuskaitsemälestist paremini eksponeerida ja ka küla saaks parema
ilme. Kohale tulnud 30 talgulist jagas talgujuht Mati Gubinski nelja
rühma. Üks gruppidest
askeldas linnuse lähedal asuva Ohvrikivi ümber, kus mehed saagisid võsa maha
ja teised korjasid nobedasti oksad kokku. See tõi looduskaitse all
oleva objekti külastaja silmale rohkem nähtavale. Teine grupp Arvo
Kerneri juhtimisel värskendas Põlli küla infostendi ja selle ümbrust:
värviti üle
stendi tugiraamid ja pandi üles uued küla ajalugu tutvustavad materjalid.
Kolmas grupp puhastas tee ääred võsast ja talvejäänustest, neljas
grupp askeldas telkimisplatsil. Kõik kogunenud oksad veeti kas käsitsi
või masina abil lõkkeplatsile, kus kaks Põlli küla noormeest Gent ja
Helari
pidasid väga hoolikalt lõkkemeistri ametit. Pärast, umbes
kolmetunnist aktiivset koristustööd oli lõuna. Patt oleks siinkohal
mainimata
jätta koka panust, kes meile tegi maitsva talgusupi ja kringli. Põlli külas
on ikka hinnatud vanu kombeid ja nii käis meie talgutel toobiga ringi ka
talguõlu. Pärast kosutavat lõunapausi võis igaüks tegevust valida:
kes soovis, sai okste koristamist jätkata, kes tahtis, võis looduse
rüpes mõnusat juttu puhuda, sest erinevalt uduvinesest hommikust oli ilm
võtnud sootuks parema suuna. Põlli külas algatatud “Teeme ära” talgud
läksid korda, olles järjeks eelmise aasta augustis külas algatatud
talgutele. Seekord sai
puhtaks Varbola linnuse esine – teeääred, Ohvrikivi, Põlli külastend ja telkimisplats.
Tähtis, et tehtud on midagi olulist ja ollakse koos toredate
inimestega. See näitab soovi ja tahet koos asju teha ning uskumust, et
koostöös peitub tõeline vägi. Kõik talgulised, väärivad kiitust ja
tuhandeid
sooje sõnu!
Eli Nevski