Talgulood

Esimene üle-eestiline talgulugude kogumise veebiretk.
Tagasi

Sulenoppimise talgud Savilepa külas (20. sajandi algus, Lääne-Virumaa)

Meie külas oli selline komme, et kui pruut oli majas, siis neiud-noorikud tulid talle appi sulgi noppima. Kuna see töö ei kannata liikumist (suled lendavad laiali), istuti pika laua taga, igaühel sulehunnik ees ja lasti sõrmedel käia.

Ega suugi paigal seisnud! Kui külauudised läbi arutatud, hakati laulma. Meile meeldisid sellised laulud:

„Nüüd siin kloostris igavuses“

„Mäe otsas kaljulossis“

„Oh, mis ma olen vanematel teinud“

„Üks kask meil kasvas õues“

„kodu, sinust pean lahkuma“ ja veel palju teisi laule.

Talgulistele pakuti ikka midagi suupärast. „Truhvi“ (tantsimist) ei korraldatud

Tasu sulenoppijaile ei makstud. Aga kui mõni talgul olnud neidudest pruudiks sai, läks ka see, keda varem talgute korras sulenoppimisel oli abistatud, talle appi sulgi noppima.


Jutustas: Miina Nurm

Salme Sarapuu, katkend võistlustööst „Talgutest Virumaal“ (1971)