Tagasi
Talgud endise Araku kooli radadel (29. apirll 2012, Viljandimaa)
29. aprilli hommikul ärgates oli ilm veidi hirmutav, selline sombune ja kergelt vihmane. Mõtlesin, kas tõesti „vanajumal“ on meie õilsa ürituse vastu.
Talgud kuulutas välja MTÜ Külaselts Rimmo Viljandimaal, Halliste vallas, algusega
kell 10.00, eesmärgiks tagada Araku kooli vaadeldavus ja selle mälestuse säilimine ajalooliselt väljakujunenud vääristavas keskkonnas.
Talgute korras plaanitseti puhastada endise Araku kooli territoorium võsast ja 1981.a. tulekahjus hävinenud koolimaja vundamendile kasvanud puudest, et avada rohtunud tee vilistlaste kokkutuleku vääriliseks tähistamiseks. Viimasest kokkusaamisest on möödunud 11 aastat ja selle aja jooksul on loodus end „lopsakalt“ kujundanud.
Rõhutada tuleks siinkohal, et tegemist on Halliste kihelkonna ühe vanema kooliga, kus kooliharidust antud. Kaarli vallakool asus Sammaste külas ning kandis varem nime
Sammaste kool. Hiljem nimetati see ümber Araku algkooliks. Kooli ehitusluba saadi 1824. a. Õisu noorelt mõisnikult Friedrich von Sieversilt. Samal aastal valmis ka koolimaja
Sammaste küla ettevõtlike taluperemeeste poolt. 1964. a. kool suleti, edaspidi kasutati maja õpilasmalevlaste majutamiseks. Vilistlaste kokkutulekul 1989. a. avati Araku koolile ning nende rajajatele ja õpetajatele mälestuskivi.
Kui talgujuht Anneli abikaasa Leoga kell 9.00 endise koolimaja teeotsa juurde sõitsid, näitas ilmataat aina selgemaid laike – see oli hea märk.
Leo arvas, et ei hakka niisama aega surnuks lööma, vaid alustab kohe tööd maja vundamendi seest puude saagimisega. Õige pea saabusid kohale Niguli külast abielupaar Julius (76) ja Kenni (78), kes olid siin oma kooliteed alustanud. Kenni jutust selgus, et nemad olid kooliajal tammede allee istutanud. Varsti sõidutati kohale Rein, kes oli tulnud meile appi tööbüroo kaudu. Endine koolipoiss Aimur tuli kohale lausa Tallinnast, et ikka oma koduküla kooli ümbrust korrastada.
Kui tööplaanid selgitatud, läks tammede alleel võsalõikus lahti, Julius kirvega, Aimur mootorsaega, Rein aga tassis oksi kokku.
Üsna üheaegselt saabusid Ulvrika, Sten-Alex, Kalev, Priit, Tiia, Rait, Margus, Marika, Mati ja Janno. Nüüd oli saagide undamist ja vingumist päris korralikult kuulda. Naised – Ulvrika, Tiia, Marika, Anneli – tassisid usinasti oksi kokku ning lapsed korjasid prügi ja taarat kottidesse. Naabermaja lapsed Andris, Andria ja Kairi tulid koos koer Mukiga appi oksi korjama.
Kui oli 2,5 tundi tööd rügatud, tegime pausi, et selga sirutada ja süüa soolast kringlit ning juua mustsõstramorssi või astelpaju- ja vaarikavarreteed. Räägiti ka huvitavaid fakte kooliajast. Näiteks Aimur olevat sel ajal olnud üks hullemaid väänikuid. Meeste küsimise peale, et kas ta mäletab, millises nurgas tema seisma pidi, vastas Aimur, et sellist nurka polnudki, kus ta ei seisnud. Tema klassijuhatajaks II klassis oli olnud Marguse ema Helma, kes oli kooliajal üks leebemaid ja mõistlikumaid õpetajaid. Ka Marika isa Erki oli käinud siin koolis. Anneli ja Kalevi isa Ants ning tema vanemad ja vanavanemad olid samuti siin koolis käinud. Siis tekkis arutelu, kus koolimaja kaev oli. Hakati läbi kammima tohutut enelase-ala, et lõpuks kaev üles leida. Lõpuks see leitigi. Tähistuseks pandi kaevu juurde vana plekist pesukauss.
Kui keha kinnitatud ja veidi puhatud, mindi uuesti oma tööjärjele.
Vanad elupuud läbisid kerge noorenduskuuri. Võsast puhastati ka mälestuskivi.
Endised raiemehed Kalev ja Priit vabastasid koolimaja õue kasvanud pajudest. Janno ja Mati vedasid kobedamad puutüved Rimmu külamaja kuuri juurde, et neid edaspidi küttepuudeks lõigata. Margus sahmis enelavõsas võsasaega ja Rait toksis nüridavõitu kiiniga peenemat võsa. Enelasevõsale anti tubli tagasikäik.
Kella kolmeks oli plaanitud tööd lõpetatud ja rahuloluga seati sammud Rimmu rahvatarre Alvi keedetud maitsvat talgusuppi sööma ja järelejäänud kringlit krõbistama.
Söögilauas arvati, et aasta pärast peaks ikka kindlasti uued talgud korraldama, sest palju jäi veel teha. Sügisel saab ilmselt kuivanud oksahunnikud ära põletada.
Kui see oleks minu teha, annaksin kõigile talgulistele medali, sest ära tehti väga suur töö.
Tõesti ilmaga oli vedanud, tegijatest rääkimata.
Arvan, et tegu oli igati toreda ettevõtmisega, millest jäävad ainult soojad mälestused.
Usun, et endine Araku kool tänab kõiki talgulisi, kel oli süda õiges kohas ja tulid, et avada rohtunud koolitee.
Võimaluste ja vahendite tekkimisel on plaanis edaspidi paigutada koolimaja juurde infotahvel, kuhu saaks kajastatud kooli ajalugu. Käesoleval hetkel ei ole seal ühtegi informatiivset selgitust peale mälestuskivi, mis asub sõiduteest ligikaudu 300 meetri kaugusel. Infotahvel aitaks säilitada kooli tekke- ja kujunemislugu.
Kui kõik need tööd saaks tehtud, siis on kool valmis juubelit pidama.
Anneli Pälsing
Talgujuht ja külaseltsi juhatuse liige
Rimmu küla