Tagasi
Talgud Kehra raudteejaamas (5. mai 2012, Harjumaa)
Mittetulundusühing Kehra Raudteejaam on talguid korraldanud alates 2008.
a sügisest. Alustasime jaamahoone rämpsust tühjaks viskamisega.
Eelmised talgud olid 2011. a novembris, kui koristasime uute
jaamaperroonide ümbrust. Seekordsed talgud olid tõsine füüsiline töö
Kehra ajaloolises jaamahoones sees.
Rekonstrueerime jaamahoonet, et teha sinna muuseum ja ühistranspordi
ootesaal. Jaamahoone on ehitatud 1876. aastal ning 1950.-1960. aastate
vahetusel on tehtud majale juurdeehitused nii, et kunagised puhta
vuugiga laotud otsaseinad on nüüd siseseinad. Rekonsrueerimise käigus
tuli idee need seinad krohvist puhtaks teha ja eksponeerida. Üks nendest
jääb ootesaali seinaks, seega täiesti avalikult näha. Ehitajatelt
sellist kallist tööd tellida ei saanud ja nii küpses juba talvel idee
need seinad ise oma jõuga ära puhastada. Lähemal uurimisel selgus, et
üks tuleb suhteliselt hästi puhtaks, teisel seinal on aga kasutatud
tugeva tsemendiga krohvi, mille maha nühkimine on tõsine füüsiline töö.
Otsustasime, et teeme esialgu puhtaks ootesaali seina. 5. mai hommikul
oli 13 talgulist kohal. Noorimad neist kolm 17-aastat gümnasisti ja
vanim 81-aastane endine koolidirektor. Ega kõik korraga ligi mahtunudki,
aga oli hea, et sai vahetustega teha, nii oli võimalik vahepeal käia
väljas värske õhu käes ja end päikesepaistel veidi soojendada. Hoone,
kuhu hiljuti sai alla uus betoonpõrand, on väga niiske. Aga töö läks
üsna jõudsasti ja mingil hetkel tundus, et meil ammu enne lõpetatud, kui
lubatud supp valmis saab.
Vahepeal käis meie tööd vaatamas naabermajas tegutsev loomatohter,
kes sel päeval kassidele-koertele kaitsesüste tegi. Ta uuris seina oma
kuuldetoruga ja konstateeris, et majavaim on elus.
Siis aga saabus kolm kaitseliitlast, kes olla ülemuselt käsu saanud
talgutele tulla. Meestel olid kaasas piikvasarad ja nendega läks töö
hoopis jõudsamalt. Siis polnud muud, kui võtsime vastu otsuse ka teine
otsasein ära puhastada. Pealegi jääb see sein just kaitseliitlastele
planeeritud ruumi. Mehed hakkasid oma aparaatidega müristama ja töö
edenes silmnähtavalt. Käsitsi seda seina puhastada oli üsna lootusetu.
Tean, mida räägin, sest proovisin ise. Tore oli, et vahepeal andsid
koolipoisid meestele puhkust ja said ka piikvasaraga töötamist proovida.
Nende jõud kippus ikka napiks jääma, kuigi kõvad spordipoisid.
Kella kolmeks päeval olid aga mõlemad seinad suurest krohvist
puhastatud. Muidugi tuleb need livapritsiga üle lasta, aga tulemus peaks
seda väärt olema. Jaamahoone Tallinna-poolses otsas tuli välja ka üks
tellistest laotud kaar, mis sinna kunagi ilmselt lihtsalt ilu pärast
tehtud.
Pärast supisöömist koos valla noortevolikogu koristusbrigaadiga oli kõigil hea tuju ja läksime rõõmsalt laiali.
Anne Oruaas