Talgulood

Esimene üle-eestiline talgulugude kogumise veebiretk.
Tagasi

Talgud Kehra raudteejaamas (5. mai 2012, Harjumaa)

Mittetulundusühing Kehra Raudteejaam on talguid korraldanud alates 2008. a sügisest. Alustasime jaamahoone rämpsust tühjaks viskamisega. Eelmised talgud olid 2011. a novembris, kui koristasime uute jaamaperroonide ümbrust. Seekordsed talgud olid tõsine füüsiline töö Kehra ajaloolises jaamahoones sees.

Rekonstrueerime jaamahoonet, et teha sinna muuseum ja ühistranspordi ootesaal. Jaamahoone on ehitatud 1876. aastal ning 1950.-1960. aastate vahetusel on tehtud majale juurdeehitused nii, et kunagised puhta vuugiga laotud otsaseinad on nüüd siseseinad. Rekonsrueerimise käigus tuli idee need seinad krohvist puhtaks teha ja eksponeerida. Üks nendest jääb ootesaali seinaks, seega täiesti avalikult näha. Ehitajatelt sellist kallist tööd tellida ei saanud ja nii küpses juba talvel idee need seinad ise oma jõuga ära puhastada. Lähemal uurimisel selgus, et üks tuleb suhteliselt hästi puhtaks, teisel seinal on aga kasutatud tugeva tsemendiga krohvi, mille maha nühkimine on tõsine füüsiline töö. Otsustasime, et teeme esialgu puhtaks ootesaali seina. 5. mai hommikul oli 13 talgulist kohal. Noorimad neist kolm 17-aastat gümnasisti ja vanim 81-aastane endine koolidirektor. Ega kõik korraga ligi mahtunudki, aga oli hea, et sai vahetustega teha, nii oli võimalik vahepeal käia väljas värske õhu käes ja end päikesepaistel veidi soojendada. Hoone, kuhu hiljuti sai alla uus betoonpõrand, on väga niiske. Aga töö läks üsna jõudsasti ja mingil hetkel tundus, et meil ammu enne lõpetatud, kui lubatud supp valmis saab.
Vahepeal käis meie tööd vaatamas naabermajas tegutsev loomatohter, kes sel päeval kassidele-koertele kaitsesüste tegi. Ta uuris seina oma kuuldetoruga ja konstateeris, et majavaim on elus.
Siis aga saabus kolm kaitseliitlast, kes olla ülemuselt käsu saanud talgutele tulla. Meestel olid kaasas piikvasarad ja nendega läks töö hoopis jõudsamalt. Siis polnud muud, kui võtsime vastu otsuse ka teine otsasein ära puhastada. Pealegi jääb see sein just kaitseliitlastele planeeritud ruumi. Mehed hakkasid oma aparaatidega müristama ja töö edenes silmnähtavalt. Käsitsi seda seina puhastada oli üsna lootusetu. Tean, mida räägin, sest proovisin ise. Tore oli, et vahepeal andsid koolipoisid meestele puhkust ja said ka piikvasaraga töötamist proovida. Nende jõud kippus ikka napiks jääma, kuigi kõvad spordipoisid.
Kella kolmeks päeval olid aga mõlemad seinad suurest krohvist puhastatud. Muidugi tuleb need livapritsiga üle lasta, aga tulemus peaks seda väärt olema. Jaamahoone Tallinna-poolses otsas tuli välja ka üks tellistest laotud kaar, mis sinna kunagi ilmselt lihtsalt ilu pärast tehtud.
Pärast supisöömist koos valla noortevolikogu koristusbrigaadiga oli kõigil hea tuju ja läksime rõõmsalt laiali.

Anne Oruaas