Tagasi
ERMi talgud Raadil (5. mai 2012, Tartumaa)
Kivid ja killud, kanname kokku - Villem Reimani unistus ei ole ununenud,
kui Raadil haarab korraga reha ja kirve, kirka ja kuvaldaga mitusaga
talgulist alustasid tarmukat tööd. Aasta 2012 ei ole olnud igav, pigem
on ERMis ja ERMi ümber niipalju möllu, põnevad ajad - kindlasti
murrangulised ja seda on tunda praktiliselt igal kevadel, Teeme Ära
talgute formaat juba üsna harmumspärandi, rahvas tormab organiseeritult
brigadirie eeskujul 4 suunas.
Sel aastal sättisime 4+1 kindlat eesmärki: kiigeplatsi äärne järve-äär,
juba sutsuke ikka ehituspaltile jälle lähemale (viinaköögi ümbrus),
siin saame selle järvevaate veel kaunimaks, sel aastal ju ka suveteatri
tegemise mõte siin ning siis oleks rahva jälle turvalisem kõndida; Teine
suund on aia taguse avamaa suunas jäävad kiviaiavaremed, puhastame
välja väga põnevad müürid; siis muidugi Väravahimaja tiim kogunes
tarmukalt ning ERMi suvehooaja
alguseks saab infopunkt puhtaks, sel aastal sätitakse majja sisse
ka paar väljapanekut ning sutsu asisem kohviaparaat (oakohviga).
Eelmisel aastal rohisime seal vabatahtlikega kõik kivivahed ilusti ära
ning sel aastal on juba lihtsam, polegi mingid keemiat vaja, korralik
tööriist ja hea seltskond + hea ilm. Muide, täna on Raadil üsna tuuline
kuid sünoptikute kartus ei läinud täide ning ega me vist enne vihma ei
saagi päeval, kui talgusupp söödud kella poole 3 ajal. Üks
igaastane-lemmik objekt on kindlasti lossi aia seespoolne ala, kus vahva
fotonäitus suvel publikumagnetina kindlalt paigas ning alati enne
suvehooaega vaja seal kajakate kokku kantud prügi koristada ning takjaid
kitkuda, Pastaca muusika, mis seal näituse soundträkina kõlab suvel,
selle me lülitasime tuulise ilmaga välja, sest saagide sümfoonia ja
vilisev kevadtuul ei lase siin midagi muud eriti kuulda ja kuulatad.
Kõva möll käin niigi. Ning muidugi iga-aastane sukeldujatetiim on jälle
kohal, tassivad talgulistega huvitavat "nodi" välja järvest, kas
kullakangid või veinikast leitakse lõpuks üles?. Klassikalise töövõtted
Raadil: kangemad sellid raiuvad kangiga juurikaid, daamid (igasuguses
eas, noorim vast 12 ning vanim Sõprade Seltsi liige, kes läheneb 90nele)
rehitsevad põldu ja heinamaad - sest sel aastal oleme tulnud juba palju
radikaalsemale pinnale, see pole sugugi enam Raadi vana mõisapargi
kaunisti hooldatud muru vaid väljaspool aega on murumätas ning
heinakõrres palju kõvemad ja põõsaalused avaldavad südikamat vastupanu
talgulistele. Kuid kõik on tublid. Näen rõõmuga, et Sõprade Selts on
arvukalt kohal, Erasmuse tudengid, kuigi nad eriti midagi aru ei saa,
mida DJ Kaspar ja Reimo mikrofoni räägivad, mõistavad kõike ka ilma
pikema seletamiseta ning noored suundusid rõõmuga Viinaköögi ümbrust
korrastama, ühtalisi uudistama - mis seal on, ilmselt mõni mu headest
kolleegidest seletab ka natuke, mis sinna tulevikus plaanitud on:-)
Kindlasti üks tubli ekspositsioon ja workshopi-ruum. Töövõtetest muidugi
vanemad tegijad, kes on kolhoosis käinud, oskavad osavalt kive
koristada ning ERM punase traktoriga Märt kihutab abivalmilt daamidele
appi väikse kopaga kive üles korjama. Kuskil kiviaia lähedal mürrab mitu
saemeest - see on talgupäeval alati väga sümpaatne, et rahvas võtab
kaasa oma head tööriistad, millega rahvas ise on harjunud tööd tegema ja
asi kõige paremini välja tuleb. See on ka veel üsan huvitav, et kogu
päeva jooksul tilgub inimesi siis infotelgi juurde regama, sest sageli
plats on suur,rahvas haarab tagaliselt tööst kohe kinni, siis tulevad
siia angaari juurde vett ja mahla küsima, lastele on korralik hunnik
kommi ka laual võtta, infotelgis saab talgulugusid tahvelarvutisse
toksida kui jalad tahavad veidi puhata. Direktor Krista muidugi ei
puhka, käib E.Ergma'ga ja kõpitsevad rehaga kõikide objektide juures,
siin on talgulistel endal tuju hea ja lugusid, mida jagada tekib aina
juurde. Peagi on aeg Naiskodukaitse abil valminud talgusupiks. Aga enne
veel tegutseme julgelt edasi, dj pane muusika vahele käima paar cd-le
kõrvetatud Teeme Ara talgulugu. Päike jälle väljas, töö lendab käes.
kell 12.38
Kristjan Raba