Teeme Ära talgupäev

Voosel hakatakse kõrtsi päästma (29. märts)

Maaleht Online 28.03.2010 
Autor: Sulev Oll

“Teeme ära!” talgute suurima kannapöörde auhinna saab ilmselt endise Voose Kõrtsi muutmine hariduskeskuseks.

Tanel Talve eestvõtmisel peetavate “Voose Kõrtsu päästmise” talgute eesmärk on koost lahti võtta Eesti üks vanimaid puithooneid, et säilitada ja hilisema ülesehitustöö tarbeks konserveerida kõik mis võimalik.

Vastu ootusi ei tähenda sõna “ülesehitustöö” aga seda, et hoones taas õlut kallama või viina viskama hakataks. Voose Kõrtsi tuleb hoopis uudne hariduskeskus, mis keskendub eelkõige ajaloole, kasutab ära tänapäevased tehnilised vahendid ja võib saada ainulaadseks Euroopas.

Selleks et lammutus ohtlikuks ei muutuks, tehakse kõik tööd ehitusfirma Jaagor Grupp asjatundjate juhtimisel.

Tööd reha ja labidaga

Suuremas osas 243 kirja pandud talgupaigast tehakse siiski tavalist heakorratööd. Rohkelt kavandatakse kalmistute korrastamist, mis näitab talgute ühe kaaskorraldaja, Muinsuskaitse Ümarlaua head tööd.

Rehade ja labidatega minnakse teiste hulgas Kihelkonna, Silla, Alatskivi, Rannu, Püha, Lüllemäe, Kavilda ning teistele kalmistutele. Rannamõisa kalmistule võib aga kaasa võtta pigem pintslid – seal plaanitakse värvida vanu sepisriste.

Innukalt on käised üles käärinud ka Külaliikumine Kodukant, koordineerides tegevusi maakondades, pakkudes igakülgset abi eestvõtjatele ning kihutades üles külatalgutele.

“Üheskoos on võimalik tuua talgutava ja külade toredad tegemised laiema avalikkuse teadvusesse,” hindab Kodukandi külaliikumise valdkonna juht Külli Volmer. “Tänu “Teeme ära!” kampaaniale on võimalik kutsuda appi neid inimesi, kes ühendustesse ei kuulu, kuid soovivad pärast pikka lumerohket talve värskes õhus midagi koos ära teha.”

Külaliikumise osakaal talgute korraldamisel on suur kas või seetõttu, et Eestis on kokku 4453 küla, ligi 3000 küla on otseselt seotud Kodukandi võrgustikuga ning nii jagatakse infot üle Eesti tuhandetele inimestele.

“Külaseltsid hoolitsevad sageli ka muinsuskaitse all olevate mälestiste eest ning heakorratöödki on üldjuhul seltside vedada,” hindab Volmer. “Kindlasti on kohti, kus talgud toimuvad samal ajal, kuid www.teemeara.ee portaalis need ei kajastu.”

Paljud talgukohad on juba varem omaalgatust näidanud külades, kirja panevad end ka uued tegijad.

“Loodame, et talgupäevast sünnivad uued külaseltsid ja hoogustub ühistegevuslik kooskäimine,” sõnab Volmer.

Talgute idee on jõudnud aga ka linna. Nimelt on leheküljele www.teemeara.ee kirja pandud ka aguliromantilised koristustalgud Kopli liinidel.

“Tehkem labidatega algust ja ehk siis tulevad peagi buldooserid järele,” kõlab üleskutse. “Osavõtjail on võimalus eriti vahetult kogeda tõelist aguliromantikat enne Kopli liinide praegusel kujul õnneks ja kahjuks lõplikku kadumist!”

Tule tantsi “Kaerajaani”!

“Teeme ära!” talgutega püütakse taastada osake rahvuslikust mälust, mille Nõukogude aeg ning lauslinnastumine endaga kaasa viisid.

Talgupäeval lauldakse “Kaerajaani”, mille viisile on tehtud hulk uusi lustakaid sõnu, välja antakse talgulaulik.

Õhtul ootavad rahvast simmanid. Korraldajad loodavad, et ka muusikamehed astuvad üles n-ö talgu korras, seega tasuta.

Lisaks muusikutele oodatakse endast märku andma ka neid, kes talgulistele kümme paari kindaid loovutaksid või enne simmanit sauna kütaksid.