Teeme Ära 2008. aastal kogutud prügist on tänaseks 90 protsenti käideldud (16. märts)

Õhtuleht Online 16.03.2010  
Autor: Kristin Aasma

2008. aastal Teeme Ära prügikoristustalgutel kokku korjatud prügi käitlemiseks sõlmisid Eestimaa Looduse Fond ja Keskkonnaministeerium lepingud seitsme erineva käitlejaga. 90 protsenti ehk üle 10 000 tonni 2008. aastal kokku korjatud prügist on tänaseks käideldud, ainukesena asub käitlemata prügi veel Utileek OÜ ja Utileek Lõuna OÜ valduses.

Kokku võtsid seitse käitlejat seoses prügikoristusaktsiooniga vastu üle 10 000 tonni aktsiooni käigus kokku korjatud prügi, millest tänaseks on käideldud 90% ehk üle 10 000 tonni, sh. 7060 tonni olmeprügi, 300 tonni eterniiti ja 3000 tonni rehve.

Ainukesena on käitlemata prügi veel OÜ Utileek ja OÜ Utileek Lõuna valduses olev 500-1000 tonni prügi ja rehve. Utileek Lõuna OÜ prügi paikneb Raadi lennuväljal ja Utileek OÜ valduses olev prügi paikneb Harku valla ladestusplatsil.

„Raadil paiknevast prügist, mis on kogutud sinna OÜ Utileek Lõuna tegevuse tulemusel, on hinnanguliselt üks kümnendik Teeme Ära koristusaktsiooni raames kogutud," toob välja Jüri-Ott Salm.

Leili Tuul Keskkonnainspektsiooni Avalike suhete talitusest räägib lähemalt edasistest sammudest olukorra lahendamiseks: „Harku platsil asuvate jäätmete osas tegi Keskkonnainspektsioon Utileek OÜ-le ettekirjutuse, mida nad nõutud tähtajaks ei täitnud, seejärel rakendasime sunniraha ja edasi rakendatakse asendustäitmist, s.t Keskkonnainspektsioon korraldab jäätmete likvideerimiseks riigihanke ja kui jäätmed on koristatud, nõutakse Utileegilt koristuskulud sisse."

Problemaatilisem on aga lugu Raadi lennuväljal paikneva prügiga. Olukorda avab Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Mart Soonik: „Paraku on lennuväljale aegade jooksul ladestatud prügi jätkuvalt Utileek Lõuna OÜ omand ja seda niisama ära viia ei tohi, sest isegi prügil on väärtus ja vallasvara vargusest tekitatud kahju võib Utileek Lõuna kohtu kaudu tagasi nõuda."


Juhul, kui algatatakse Utileek Lõuna OÜ pankrotimenetlus, ning ettevõtte varadest Raadile ladestatud prügi käitlemise finantseerimiseks ei piisa, tuleb olukord lahendada riiklikul tasemel.

Salm tõstatab ka laiema küsimuse jäätmekorralduse regulatsiooni efektiivsuse kohta - „ Kõik see on tõstatanud küsimuse, kas praegused jäätmekäitust reguleerivad seadused on piisavad, et tagada prügi nõuetekohane käitlemine. Praegune situatsioon võimaldab prügikäitlusettevõttel koguda oma tahahoovi prügi, esitades selle eest arveid prügi tekitajale. Kuid hiljem võib selguda, et prügi on ikkagi käitlemata."