Teeme koos! (05. apr)

Eesti Naine 03.04.2010  
Autor: Kati Lumiste

Talgupäeval ei tundu töö sugugi tüütu ja kontimurdva kohustusena. Hoopis egost vaba mõnusa ettevõtmisena - seltsis ju segasem.

Talgud on ehe näide sellest, kuidas tüütu rügamine võib muutuda mõnusaks ajaviiteks. Hea näitena meenuvad talgupäevad Uue Maailma seltsimaja korrastamiseks. Augustis sai selts rääbaka maja oma kasutusse ja septembris võttis hoone juba vastu Uue Maailma festivali külalisi. Mitu nädalat oli majas näha rassimas tahmaste nägudega tüüpe. Päevadega muutusid toad õdusaks, põrand muutis värvi, siis ilmusid annetusena mööbel ja kööginõud, seintele fotonäitus. Festivali ajal saadi hulgaliselt väärt raamatuid, isegi klaver tuli kingitusena!


Uus Maailm ongi nagu väike küla keset linna, kus naaber teretab naabrit ja kui abi vaja, leiad kellegi oma kogukonnast. Meie maja kuuri lammutamiseks saatsin näiteks listi teate, et pakun suppi ja sauna, arvates, et tööks kulub terve päev. Aga viieteistkümne minutiga võeti sara maha. Destruktsioon meeldib noortele meestele!

Uues Maailmas on leiutatud ka Torn Sawyeri päev. Mäletate ju küll, kuidas Torn pidi aeda värvima ja mõne aja pärast võtsid selle töö üle hoopis teised jõnglased.

LOODUSTALGUD

Kuna mul maal vanaema pole, siis selleks, et sügavale looduse rüppe sukelduda ja uusi oskusi õppida, olen valinud Eestimaa Looduse Fondi (ELF) talgureisid.

Loodustalgud on meeldiv viis puhkuse ja vabatahtliku töö ühendamiseks. Seal tehakse looduskaitselisi töid, käiakse matkamas ja ohtralt saunas. Hea on pääseda linnast looduskaitsealadele, kuhu muidu ehk ei satukski. Talgute egost vaba tegutsemine toob kokku toredaid inimesi eri valdkondadest - vanglatöötajatest pankuriteni. Naelte tagumine ja mootorsae käsitsemine on põnev ka naistele. Mõni töö võib tuua esile nostalgilisi tundeid - näiteks puude lõhkumine või vikatiga niitmine, mida linnas ju harrastada ei saa. Milline tunne on Emajõe luhtadel täiskuu ajal amfiibautoga sõita! Loojangukuma, ööhaku uduloor ja kauge hundiulg soos...

Tihti imestatakse, et maksate veel peale, et saaks tööd teha, aga selline töö on eksootika. Välismaalastele eriti. Palupõhja looduskooli juhataja Robert Oetjen: "Paljud on vapustatud siinsest puhtast ja ürgsest loodusest. Mitmetele välismaalastele on talgutel osalemine tähendanud parajat eneseületust. Mõni läheb esmakordselt suitsusaunast jõkke, väljendab kirjeldamatut rahulolu Pedja jõe voolus ujudes või end jõemudaga pestes."

Minugi lemmiktalgukoht on Alam-Pedja looduskaitseala - unikaalne oma looduslikus liigirikkuses ja eheduses. Siin laiuvad sood, luhaniidud ja lammimetsad, mis on mujal Euroopas hävinud. Kaitsealal elavad karud ja hundid, pesitsevad kotkad ja teised ohustatud loomad-linnud. Palupõhja looduskooli tulid kord talgutele Saksa Boeingu tehase töölised, kel olnud valida, kas minna Brasiiliasse krokodillifarmi või tulla Eestisse. Millise uhkusega võrdlesid nad kätele tekkinud ville ning millise õhinaga rääkisid võitlusest parmudega!

Töötegemise käigus koorub inimese loomuski välja ning õige mitmed vabatahtlikud on just talgutel üksteist leidnud. Seitse aastat talgutel käinud Meelis Trepp kohtas oma elukaaslast esimestel neist. "Mõistsin üsna kiiresti, et tüdrukut, kes mõistab ranna sedavõrd kenasti prügist puhtaks teha või laduda vanu kiviaedu nagu joonlauaga löödult, ei tohi enam käest lasta." Too "kinnipüütu", Külli Sooden, on olnud talguline juba üheksa aastat. "See, mis tagasi kisub, on inimesed, kellega kohtun, või hoopis hammastepesu kuuvalgel või põldmarjadega kaunistatud küpsisekook, mida õhtusöögil jagada. Talgutel on ikka öeldud, et suvine heinategu tagab talvise meelerahu. Sobitades maakive üksteisega või laasides rannas päikese ja meretuulte vallas roigasaia jaoks kadakalatte, on aega mõelda. Vaadates oma kätega tehtut, saab end õnnelikult tunda." Meelis ja Külli usuvad, et vabatahtlikult ühise asja tegemine on see, mis liidab. Inimesed jäävad kokku aastateks, leitakse sõpru, sest jagatud raskused ja rõõmud on loonud tugeva usaldusliku aluse.

TEEME ÄRA!

ELFi projektijuht Agni Kaldma korraldas "Teeme ära!" 2008. aasta suurtalguid. Pärast koristuspäeva sai ta prügikoristajatelt palju positiivset tagasisidet. Ühist tööpäeva kirjeldati kui lõpmata toredat koos veedetud laupäeva ning emotsioone võrreldi laulupeolt saadutega. See, kuidas rahvas õlg õla kõrval ühise eesmärgi nimel tegutses, pani taas tundma laulva revolutsiooni aegset tunnet, et koos oleme võimelised kõigeks.

Agni lapsepõlv möödus suuresti talus, kus talgud olid loomulik viis tööde ärategemiseks. "Siis tulid kokku sõbrad-sugulased. Töö polnud tüütu kohustus, pigem sotsiaalne ühistegevus, mille käigus sai nalja ning pärast ootasid käetud laud, soe saun, koduõlu, laul ja pillimäng."

Agni tegeleb igapäevaselt vabatahtlike kaasamisega suurõnnetuste tagajärgede likvideerimisse (nt naftareostuste või metsatulekahjude korral). Vabatahtlikele ei maksta palka, pärast tööpäeva aga kaetakse laud ning tasuks on rõõm looduse heaks tehtud tööst ja heas seltskonnas veedetud päevast.

1. mail taas talgupäevale!

• "Teeme ära!" tänavuse ettevõtmisena on kõik eestimaalased oodatud osalema erinevatel talgutel, et vajalikud tööd ühisel jõul ära teha. www.talgud.ee, www.teemeara.ee

• Muinsuskaitsetalguid peetakse Eesti kultuurimälestiste ja kultuuriväärtuslike paikade korrastamiseks. Inimesi kutsutakse appi kahesajas paigas (mõisapargid, linnused, raudteejaamad, käimistud, kirikud). www.umarlaud.eu