Teeme Ära talgupäev

Pilk talgutele "Teeme ära!" (05. mai)

Meie Maa 05.05.2010 
Autor: Vilma Rauniste

“Teeme ära!” ei mahtunud ainult esimesse maipäeva, juba palju varem käisid iga-aastased tööd-tegemised, et kodupaik puhtaks saada. Siinjuures mõningane pilguheit 1. mai talgutegemistele.

Kõljala kultuuriseltsi Kevade korraldatud talgud olid inimesterohked. 54 talgulisest oli üsna palju lapsi ja noori, see on puhtaks saanud krundist või mis tahes ära tehtud tööst vahest tähtsamgi.

Arvukas seltskond jagati kolme rühma. Üks töögruppidest askeldas vana, tühjaks jäänud loomalauda juures, mille osa katusest oli raske lumi alla vajutanud. Peale grupivanem Tõnu Posti ja masinamees Urmas Tamme olid töömeesteks koolinoored Edmar Hõbenik, Karl-Oskar Villsaar, Thorwald-Eirik Kaljo, Lauri Post, Henri Tamm, Ago Heinmets. Meeste saagiks olid lugematud autokoormad ja traktorikopatäied prahti, mis ära veeti.

Teine grupp seltsi esimehe Silje Vaigu juhtimisel korrastas mõisa ja bussiootepaviljoni ümbrust. Värviti üle ootekoja aknaraamid ja pesti puhtaks aknad. Kastidesse istutati lilli. Samuti puhastati Reeküla tee ääred võsast ja talvejäänustest.

Kolmas grupp askeldas külaväljakul. Rühma pealik Veeve Kaasik ütles, et nad korrastasid külaplatsi ja ka kõrvaloleva riigimaa, kuhu plaanitakse lähiajal muruseeme külvata. Edaspidi kavatsetakse seda kasutada külaplatsi autoparklana.

“Tänaste korrastustöödega avasime külaplatsi uueks hooajaks, pannes selle tähistamiseks lipuviiru taas masti lehvima. Esimene mai ongi meil tavaliselt selline päev.

Talgud läksid korda, lausa rõõmupisarad on silmis. Hommik oli küll selline, et kõik variandid ja võimalused tuli läbi kaaluda. Mida siis teha, kui terve päev sajab, ja mida sel juhul, kui natuke sajab. Kuid ilm oli ilus ja rahvast tuli palju, nii noori kui vanu.

Ma tahaksin öelda ka seda, et ühtegi asja ei saa teha, kui ei ole abilisi. Alati, kui läheme ühistu juhi Tõnu Posti või jahiseltsi esimehe Jaanus Kuuse jutule, on nad nõus meile appi tulema. Sest ilma tehnikata hakkama ei saa, meil on nii suur plats. Lisaks tulid ka kohalikud mehed oma traktoritega.
Meil on kokkuhoidev kollektiiv ja just see plats on meid tugevasti liitnud ja kokku viinud. See, kes ütleb, et külaväljak on rahakulutamise koht, eksib. See on just inimeste ühteliitmise koht,” lausus Veeve Kaasik.

Patt oleks mainimata jätta perenaiste panust. Lõunaks talgusupp ja koduleivad, Veeve sõnul lausa nelja naise küpsetatud. Kaalis oli hiljuti leivapäev ja sealsed naised oskavad nüüd kõik leiba teha nagu muiste. Töömahukad talgud lõpetas kohvilaud naiste küpsetatud kookidega. Muhu saare muusiku Toimi Tamme pillilugude saatel jagus simmanilusti hiliste tundideni.

Lahekülas sattusid orbiiti tallinlased

Teine sissepõige oli Kaarma valla ühte raskesti juhitavasse külla – Lahekülla, kus suure suvilapiirkonnana on inimesi raske motiveerida. Seetõttu kujunes talgupäev enamasti inimeste koduümbruse ja teede ning piirnevate alade korrastamiseks.

“Meil on suur küla, valda on sisse kirjutatud 170 inimest, kuid siin elab kindlasti palju enam. Pered on koduümbruse korrastamisega juba mõnda aega tegelenud. Väga hea oli aga see, et vald organiseeris sel päeval suuremahulise prügiveo. Inimesed said väljakuulutatud kellaajal vana kola oma kodu juures ära anda,” ütles värskelt külavanema ametisse valitud Urmas Kier.

Teeäärte korrastamisega ametis olevad noored leidsin Urmase juhatusel lähedal asuval raudteetammil. Saaremaa suveelanikud, Tallinnas töötavad Kadri ja Aare peavad siin Kotlakivi talu, kus nad koos Metsaääre naabripere rahvaga korrastasid raudteetammil paikneva tee ääri. Naabrid Katrin ja Kristjan olid parajasti töö vaheajal, mistõttu neid pildile jäädvustada ei õnnestunud.

“Tahame, et koduümbrus korras oleks, riisume teeääred puhtaks ja viime sodi madalamatesse kohtadesse täiteks. Üritame nii palju kui võimalik siin olla” ütles Kadri. Kaasa Aare oli kuulnud, et sellel raudteel olevat kunagi isegi rongid sõitnud, siit kuni Sõrveni välja. “Plaanin arhiivi minna ja selgitada, kas kuuldu on tõsi. Valla üldplaneeringuga on ette nähtud, et siia tuleb jalgrattatee. Juhul, kui rongiliiklus tõeks osutub, tuleks vastava infoga tahvel üles panna. Noorem põlvkond ei tea sellest ju midagi. Aga see on huvitav ja oluline teada, siis on see püsiühenduse küsimus, mitte enam müüt,” rääkis koduümbruse ajaloost huvitatud Aare.
On heameel tõdeda, et selle lapserikka noore pere mõtted liiguvad siinseteks püsielanikeks saamise suunas.

Rohelised talgud

“Teeme ära!” tegudest veel. Talgud “püsti pannud” Reet Viira kättevõtmisel sai üks Vätta poolsaare kadakatevaheline külatee ilusaks ja sõidetavaks. Enam pole vaja karta, et oksad autosid kriibivad. Talgute käigus korrastatud teeäärse maa omanik elab ise Tallinnas ja temast teekorrastajat pole. Seda tänuväärsem, et võõral maal (omanikuga kokkuleppel) suur ja füüsiliselt raske töö ette võeti.

Reet andis teada, et üheksa inimest, kellest kaks last, pidasid vastu ligi kaheksa tundi kestnud täispika tööpäeva. Võib ette kujutada, et kadakaid maapinna lähedalt saagida ja pinusse vedada pole just kõige meeldivam töö. Sellele vaatamata tuli talgulisi Viidumäelt ja Vanamõisast ning linnastki. Puhastati umbes 2000 m2 teeäärset kadakaala. “Teeäärte vabaksvõtmise teine eesmärk oli see, et orhidee hallkäpp saaks eluruumi. Tihedas kadastikus ei saa taim õitseda ja on määratud hukkumisele. Pealegi on lindude pesitsemise aeg, mistõttu ei tahtnud väga tihedasse kadastikku oma töödega linde häirima minna. Aga üks tore leid oli veel. Tihe kadastik varjas ilusaid rändrahne, mis nüüd välja tulid. Loodan, et mõnekümneks aastaks on teeääred nüüd vabad, eriti kui niide ka veel peale tuleks.
Ma jäin väga rahule, ei uskunud, et nii palju jõuame. Suur tänu talgulistele!” oli Reet tänulik ja õnnelik üheaegselt.

Reeda sõnul olid inimesed päris väsinud, aga rahul ja õnnelikud nii päeva kui tehtud töö üle. Sest talgulised on kõik looduseinimesed ja looduse heaks tehtud töö kaalus väsimuse üle. Pealegi oli see üks heategu looduskaitsekuu esimesel päeval. Talgud lõpetas lõkkes küpsetatud vorst koos väikese turgutusnapsuga