Lauri Laasi: Kas prügimajanduses lokkab naiivsus või korruptsioon? (17. märts)
Delfi 17.03.2010
Millise ministri ajal ja millal see on alguse saanud, kes seda enam
mäletab. Tänaseks on aga ilmne, et prügimajanduse reguleerimine ja
juhtimine on käest ära läinud. Ning iga päev viib pigem määramatuse
suurenemise, kui kahanemise suunas.
Mõned prügiprobleemid on tavainimesele nähtavad ja arusaadavad, aga ma
arvan, et enamus mitte. Küll aga on iga prügiprobleemiga kindel see, et
kusagil on keegi, kes teadlikult probleemi õhutab ja sellest võidab. Ja
probleemi tekitamisest saadav võit võib paljudel juhtudel ulatuda
miljonitesse kroonidesse.
Üks selge ja igapäevane probleem on korraldatud prügiveo konkursid.
Räägitakse küll kõva häälega, et korraldatud prügiveost võidab tarbija.
See on muidugi tõsi. Vähem räägitakse aga sellest, et ligi pooled
konkursid vaidlustatakse ja nende tulemuste jõustumine lükkub aastate
kaupa edasi. Konkursi tulemuste üle vaidlemise ajal tarbija aga kaotab.
Nii kukub välja, et prügifirmadel on otstarbekam omavahel kohut käia ja
advokaatidele maksta, sest niikaua kui protsess kestab, saavad nad
elanikelt prügiveoga oluliselt rohkem raha teenida. Kas
keskkonnaministeerium on midagi selles suhtes ette võtnud? Kuulnud küll
pole.
Erinevalt olmeprügiveost ei taju vast ükski tarbija, et autorehvide
maaletoojate seas käib kõva käärimine. Nimelt on osa ettevõtetest
moodustanud rehviliidu ja kogub tarbijatelt vanu rehve tagasi.
Ülejäänud aga ei ole ja rehve tagasi ei kogu. Ja kuigi esimesed
tunnevad, et nad maksavad rehvide kogumise eest ülekohtuselt palju ja
et kõik rehvifirmad võiks vanarehve koguda, siis võib kolm korda
arvata, kas prügiametnikud on mõne lahenduse välja pakkunud?
Loomulikult ei ole.
Selle kohta, et prügifirmad on kontrolli alt väljunud, on heaks näiteks projekt
Teeme Ära.
Prügifirmat asutada ei saa igaüks, vaid tuleb taotleda jäätmelubasid ja
veel mitmel viisil enda suutlikkust tõestada. Minu arvates on see, et
Teeme Ära prügi siiamaani lageda taeva all seisab, räige näkkusülitamine vabatahtlikele.
Keskkonnaministeerium, kes väga hästi peaks teadma ja kontrollima
olukorda prügiturul, maksis jäätmekäitlusteenuse ostjana miljoneid ja
jäi soovitud teenusest ilma. Lasi end haledalt haneks tõmmata. Kas
keegi vastutab? Loomulikult mitte.
Tavainimesed tajuvad ilmselt vähem ka seda, mis toimub pakendikogumise
turul. Ehkki pakendiseadus ütleb selgelt, et pakendijäätmete kogumisel
peavad esiplaanil olema pakendiettevõtja huvid ja et ainult
pakendiettevõtjad tohivad luua pakendiorganisatsioone, andis
keskkonnaministeerium tegevusloa prügifirma Ragn-Sellsi tütarfirmale.
Vähe usutav, et prügifirma hakkab vabatahtlikult esindama
pakendiettevõtjate huve ja iseenda teenuste hinda alla kauplema.
Keskkonnaministeeriumi ametnikud aga paistavad seda uskuvat. On see
naiivsus või korruptsioon? Ei tea.
Taolises olukorras peaks ilmselt kõva häälega nõudma ministri
tagasiastumist. Samas on need probleemid kuhjunud läbi mitme ministri
ametiaja ja ministri vahetumine ilmselt ei aita. Mis siis aitab?
Valimised aitavad. Keskkonnaministril on võimalus tõestada veel ligi
aasta oma suutlikkust ja kui ta seda ei suuda, siis antakse see
võimalus kellelegi teisele.