Laulasmaal keedetakse talgulistega suppi (25. apr)

Harju Elu 23.04.2010
Autor: Allar Viivik

Paljudes kohtades üle Eesti piirdutakse 1. mail koristuse, vanade hoonete korrastamise ning remondiga. Lääne-Harjumaal Keilas pannakse kähe päevaga kasvama 62 puud, Laulasmaa naised aga õpivad ja õpetavad söögitegemist.

Lahepere Kultuuriselts plaanib 1. mail panna pajad tulele ning toidud keema. Kuidas taoline plaan tekkis? Seltsi ühe eestvedaja Age Leedo sõnul sai supitalgute idee alguse Lahepere Kultuuriseltsi juhatuse koosolekult.

"Kultuuriselts on ammu plaani pidanud, et alustada kokanduskursustega," räägib Leedo. "Nimelt tegime mullu sügisel väikese küsitluse Laulasmaa elanike hulgas, et mida nad sooviksid vabal ajal teha, üks soovidest oli kokanduskursustel osalemine."

Iga asja korraldamise ettevalmistamine võtab oma aja. Nüüd on kohalikud valmis pakkuma huvitatutele võimalust õppida juurde kokakunsti. "Avalöögiks on 1. mai talgud - Teeme talgusuppi Laulasmaa moodi!".

Suppi kuukümnele suule

Mida maikuu esimesel päeval Laulasmaal keedetakse ja valmistatakse ning keda köhale oodatakse? Eestvedajate kinnitusel on suppi keetma oodatud kõik huvilised, kes vähegi soovivad proovile panna oma kokandusoskused või soovivad saada ideid mõnusate roogade valmistamiseks.

Talgud toimuvad Laulasmaa koolimajas. Päeva jooksul on plaanis valmistada koorest kalasuppi, metsaseene püreesuppi ja rohelise herne suppi juustuga. "Valminud suppi oleme valmis jagama kuuekümnele inimesele," ütleb Age Leedo.

Talgute rahastuse pool on hetkel vabatahtlik. Eestvedajad loodavad, et nad leiavad mõttekaaslasi ümbruskonnast ja talgusupi tegemine ei soiku materiaalsete probleemide taha.

Park saab suured puud

Keila linnas aga lüüakse 30. aprillil labidad maasse ning pannakse kasvama 62 puud. Need istutatakse linna keskparki, kus veel aastani 1966 oli käimistu. "Istutame parki uued puud vastavalt koostatud rekonstrueerimisprojektile. Talgud toimuvad tegelikult 30. aprillil, järeltööd jäävad 1. maiks," räägib linnaaednik Inge Angerjas.

Mida kähe päevaga kasvama pannakse? Angerjas ütleb, et istutatakse erinevaid puuliike: serbia kuuske, läiklehilist pärna, ebatsuugat, hõbe- ja harilikku vahtrat, musta kuuske, halli nulgu ning jaapani nulgu. "Kuna tegemist on suurte istikutega, algavad ettevalmistustööd aukude kaevamise näol juba varem. Park on muinsuskaitse all ja tööd on kooskõlastatud muinsuskaitseametiga," kinnitab Inge Angerjas.