Kiisler: passiivsetest eestlastest on saanud kaasalööjad (15. apr)
Postimees Online 15.04.2010
Autor: Veiko Pesur
Regionaalminister Siim Kiisler rääkis täna riigikogu ees, et mõeldes
sõnale kodanikuühiskond ei meenu esimesena enam kontseptsioonid ega
komisjonid, vaid aktiivsed kodanikud.
Kiisler rääkis olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu all olnud
Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni rakendamist ja
kodanikuühiskonna arengut puudutavas ettekandes, et inimeste usk
isetegemise võimalikkusse on kasvanud. Samamoodi on kasvanud arusaam,
et igaüks saab mõjutada tema elu puudutavaid otsuseid.
Need muutused ei ole Kiisleri sõnul juhtunud iseenesest, vaid tänu
paljude tublide missioonitundega inimeste pingutustele. «Üks murrang
toimus kindlasti 2008. aastal 40 000 inimesega koos Eestit prügist
puhastades. Eelmisel aastal osales
Minu Eesti mõttetalgutel 12 000 inimest. Tänavu on 1. maiks registreeritud juba ligi 700
talgupaika ja üle 4000
talgulise.
Need arvud näitavad, et kui on eestvedajad ja selgelt sõnastatud
eesmärgid, on muidu passiivseks peetavad eestlased valmis kaasa lööma
küll,» rääkis Kiisler.
Tema kinnitusel on tänu ühistele aktsioonidele ja aktiivsetele
ühendustele kodanikuühiskonna olemusest ja olulisusest paremini aru
hakanud saama ka äri- ning riigisektor.
Minister lisas, et umbes viiendik Eesti elanikest kuulub
mittetulundusühendustesse. «See on suur potentsiaal mitte ainult
vabatahtlike aktsioonide, vaid ka töökohtade mõistes,» sõnas Kiisler.
Kodanikuühiskonna tugevdamine hõlmab Kiisleri sõnul väga paljusid
valdkondi. «Nendeks on riigieelarvelise rahastamise korraldamine,
ühenduste läbipaistvuse tõstmine, ühistegevuse süsteemne soodustamine,
kaasamine õigusloomesse, avalike teenuste delegeerimine, vabatahtliku
tegevuse edendamine ja mitmed teised,» loetles ta.
«Läbi 2008. aastal loodud kodanikuühiskonna sihtkapitali oleme kahe
aasta jooksul toetanud ligi 150 kodanikuühendust,» ütles Kiisler.
Riigieelarvest eraldatakse selleks ligikaudu 20 miljonit krooni aastas.
Sihtkapitali arengu kahe põhisuunana näeb minister tugiteenuste
edendamist ja rahastamise mitmekesistamist. «Kodanikuühenduste
organisatsiooniline suutlikkus on endiselt suur probleem. Sihtkapitalil
on potentsiaal kujuneda selles vallas kompetentsikeskuseks, mis peale
rahastamise pakub ka koolitust ja nõustamist. Rahastamise osas peaks
tulevikus vähenema praegune täielik sõltuvus riigieelarvelisest
toetusest,» märkis Kiisler.
Minister rääkis veel, et kui kodanikuühiskonna sihtkapital keskendub
üldjuhul suurematele ettevõtmisele, siis rohujuuretasandi algatusi
toetab riik peamiselt läbi kohaliku omaalgatuse programmi. «Selle kaudu
rahastatakse kogukonnaliikmete koolitamist, kohaliku arengu
kavandamist, kohaliku ajaloopärandi ja traditsioonide väärtustamist,
kohaliku elukeskkonna parandamist.»
Eelmisel aastal toetati selle kaudu 1029 projekti, kokku 17,5 miljoni
krooni ulatuses. «Hea meel on, et neid projekte on nii palju, see on
märk ühistegemise väärtustamisest ja soovist ise oma elukeskkonda
paremaks muuta. Kahjuks pole võimalust, et säravate silmadega inimesi
eraldi isiklikult tänada, seepärast teen seda täna siin rahva poolt
valitud kogu ees.»
Kiisleri sõnul tõuseb järgnevatel aastatel tähelepanu keskmesse
vabatahtliku tegevuse edendamine omavalitsustes ja kodanikeühendustes.
Mõlemale on vabatahtlike kaasamine võimalus oma organisatsiooni
võimekuse tõstmiseks. See aga eeldab oskusi vabatahtlike sihipäraseks
koordineerimiseks. «See, et me elame demokraatlikus ühiskonnas,
tähendab, et avalik võim ei tegutse kardinate taga, otsused sünnivad
aruteludes ja kaasarääkimise võimalus on kõigil. Kaasamise edendamine
on Eesti Kodanikuühiskonna Arengukontseptsiooni üks põhieesmärke.»