Kas saarlastest saavad talgusaarlased? (10. apr)

Oma Saar  09.04.2010 
Autor: Heidi Hanso

Saarlased on Teeme Ära talgute korraldamisega sel aastal tervele Eestile silmad ette teinud. Meil on põnevaid talgukohti vaat et rohkem üles antud kui Eesti suuremates maakondades. See, kuidas saarlased järsku nii usinasti kampa on löönud, üllatab kõiki nii mandril kui ka küllap väga positiivses võtmes kodusaarelgi.

Saarlased ju põlised ärategijad

Mina usun, et sellisel muhedal kodanikuaktiivsusel on mitu päris lihtsat põhjust.
Esiteks, saarlastel on harjumus koos talgutööd teha, seda on tehtud juba mitmeid-setmeid aastasadu ja tehakse kindlasti ka tulevikus. Teeme Ära talgupäeva kampaania on lihtsalt hea võimalus oma kandi talgutele rohkem tähelepanu tõmmata ja talgulisi saada.

Ka Teeme Ära eelmised algatused – prügikoristusaktsioon 2008. aastal ja mullused mõttetalgud – läksid Saaremaal väga hästi ja inimesed nägid, kui palju lusti ja positiivseid emotsioone koostegemises peidus on.
Öelgu teised saarlaste kohta mida tahes, mulle hakkab tunduma, et me oskame küll koos asju teha, kuigi meid muidu suuresti Eesti kangeimateks individualistideks peetakse.

Kõige kodanikuaktiivsemaks maakonnaks?

Ma loodan, et kolmas hea põhjus on see, et saarlased on uhked ja võib-olla tahavadki näidata, et saame teistele maakondadele mitmes asjas silmad ette teha või nagu moodsalt öeldakse ära teha ja ära panna.

On ju uhke olla see maakond Eestis, kus naaber tõesti naabrit märkab ja on nõus temaga koos midagi ette võtma, et kõigil oma kodukandis parem elada oleks.

Aga ei maksa veel sugugi hõisata. Saaremaa peal on palju neid, kes on oma talgud üles andnud ja võtnud südameasjaks mingi objekt või ala korda teha. Aga kas meil on ikka piisavalt kätepaare, kes appi tulevad?
Praegu on Teeme Ära kodulehel talguid kirjas 60, mis Saaremaal ärategemist vajavad ja endale eestvedajad leidnud on. Ja isegi kodumaakonna kaugeimast kandist Ruhnust on kirikuaia ümbruse korrastamise talgud kirjas. Kokku on Saare maakonnas millegi ära tegemiseks tarvis pea 2000 inimest.

1. mail saab kiviaedu lappida, võsa raadata, surnuaedu kõpitseda ja isegi munakiviteed parandada ning veel mitmeid muid põnevaid asju teha.
Talgukohti jagub tõesti igale maitsele ja esimese registreerimisnädalaga on end kirja pannud vaat et kümnendik vajaminevatest abilistest ehk ligi 200 inimest. Jällegi väga hea tulemus, võrreldes ülejäänud maakondadega. Loodetavasti järgmiste nädalatega talguliste osakaal ikka usinasti kasvab ning asjalikud talgujuhid leiavad vajalikud inimesed ja nokitsemist vajavad talgukohad saavad uue elu.

Ei töö jää kiitmata!

Ei maksa ka arvata, et tehtud vabatahtlik töö päris aitähita jääb. 1. mai õhtul toimuvad üle maakonna mõnusad simmanid, mis samuti talgujuhtide eestvedamisel korraldatakse. Küllap mõnel pool saab sauna, mõnel pool elavat muusikat, pisut keelekastet ja ennekõike mõnusat pidu koos teistega, kes otsustasid ühiselt käed talgutööle külge panna.

Saarlased on kanged tegelased, selles ei kahtle vist küll keegi, ja kui me koos millegi nimel pingutame, saame kindlasti kõik laitmatult tehtud. Ma väga loodan, et saamegi sedakorda endale kõige aktiivsema maakonna tiitli, sest sellist meil minu teada veel ei ole.