Kas saarlastest saavad talgusaarlased? (10. apr)
Oma Saar 09.04.2010
Autor: Heidi Hanso
Saarlased on Teeme Ära talgute korraldamisega sel aastal tervele Eestile silmad ette teinud. Meil on põnevaid talgukohti
vaat et rohkem üles antud kui Eesti suuremates maakondades. See, kuidas
saarlased järsku nii usinasti kampa on löönud, üllatab kõiki nii
mandril kui ka küllap väga positiivses võtmes kodusaarelgi.
Saarlased ju põlised ärategijad
Mina usun, et sellisel muhedal kodanikuaktiivsusel on mitu päris lihtsat põhjust.
Esiteks, saarlastel on harjumus koos
talgutööd teha, seda on tehtud juba mitmeid-setmeid aastasadu ja tehakse kindlasti ka tulevikus.
Teeme Ära talgupäeva kampaania on lihtsalt hea võimalus oma kandi
talgutele rohkem tähelepanu tõmmata ja
talgulisi saada.
Ka
Teeme Ära eelmised algatused – prügikoristusaktsioon 2008. aastal ja mullused
mõttetalgud – läksid Saaremaal väga hästi ja inimesed nägid, kui palju lusti ja positiivseid emotsioone koostegemises peidus on.
Öelgu teised saarlaste kohta mida tahes, mulle hakkab tunduma, et me
oskame küll koos asju teha, kuigi meid muidu suuresti Eesti
kangeimateks individualistideks peetakse.
Kõige kodanikuaktiivsemaks maakonnaks?
Ma loodan, et kolmas hea põhjus on see, et saarlased on uhked ja
võib-olla tahavadki näidata, et saame teistele maakondadele mitmes
asjas silmad ette teha või nagu moodsalt öeldakse ära teha ja ära
panna.
On ju uhke olla see maakond Eestis, kus naaber tõesti naabrit märkab ja
on nõus temaga koos midagi ette võtma, et kõigil oma kodukandis parem
elada oleks.
Aga ei maksa veel sugugi hõisata. Saaremaa peal on palju neid, kes on oma
talgud
üles andnud ja võtnud südameasjaks mingi objekt või ala korda teha. Aga
kas meil on ikka piisavalt kätepaare, kes appi tulevad?
Praegu on
Teeme Ära kodulehel
talguid
kirjas 60, mis Saaremaal ärategemist vajavad ja endale eestvedajad
leidnud on. Ja isegi kodumaakonna kaugeimast kandist Ruhnust on
kirikuaia ümbruse korrastamise
talgud kirjas. Kokku on Saare maakonnas millegi ära tegemiseks tarvis pea 2000 inimest.
1. mail saab kiviaedu lappida, võsa raadata, surnuaedu kõpitseda ja
isegi munakiviteed parandada ning veel mitmeid muid põnevaid asju teha.
Talgukohti jagub tõesti igale maitsele
ja esimese registreerimisnädalaga on end kirja pannud vaat et kümnendik
vajaminevatest abilistest ehk ligi 200 inimest. Jällegi väga hea
tulemus, võrreldes ülejäänud maakondadega. Loodetavasti järgmiste
nädalatega
talguliste osakaal ikka usinasti kasvab ning asjalikud
talgujuhid leiavad vajalikud inimesed ja nokitsemist vajavad
talgukohad saavad uue elu.
Ei töö jää kiitmata!
Ei maksa ka arvata, et tehtud vabatahtlik töö päris aitähita jääb. 1.
mai õhtul toimuvad üle maakonna mõnusad simmanid, mis samuti
talgujuhtide
eestvedamisel korraldatakse. Küllap mõnel pool saab sauna, mõnel pool
elavat muusikat, pisut keelekastet ja ennekõike mõnusat pidu koos
teistega, kes otsustasid ühiselt käed
talgutööle külge panna.
Saarlased on kanged tegelased, selles ei kahtle vist küll keegi, ja kui
me koos millegi nimel pingutame, saame kindlasti kõik laitmatult
tehtud. Ma väga loodan, et saamegi sedakorda endale kõige aktiivsema
maakonna tiitli, sest sellist meil minu teada veel ei ole.