Õpetajate Leht
11.05.2012
Meeli Parijõgi
Loe siit:
http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=7417Mänguväljakul varitsevaid ohte likvideerivad lapsevanemad.
Tallinnas on ligi 130 lastaeda, mille kõigi hoovid ja mänguväljakud
vajavad riigikogu liikme Valdo Randpere sõnul korrastamist. Randpere
asutatud MTÜ Lasteaiad Korda tegi talgud Tallinna lasteaia hoovides ja
mänguväljakutel. Kuna sponsorite ja annetajate rahast kõigile
lasteaedadele ei piisanud, valiti nende seast välja 20. Valiku üks
kriteerium oli Randpere sõnul lapsevanemate valmidus talgutel kaasa
lüüa.
Ühe 20 väljavalitud lasteaiast, Pelguranna lasteaia direktor Hedi Saul kiitis lapsevanemate osalust toimunud talgupäeval
ülitõhusaks. „Saime MTÜ-lt varustust ja Põhja-Tallinna
linnaosavalitsusest rehasid. Kuna meile toodi väga suur prügikonteiner,
said ka kuurid ja keldrid väga pikka aega seisnud kolast tühjaks. Emad
korrastasid hekki, pügasid põõsaid, riisusid territooriumi, värvisid,
isad tegid rohkem jõudu nõudvaid töid, nagu tassimine ja kaevamine. Üks
isa remontis ära meie „autopargi” – väikelasteautod, millega sõita saab.
Hästi tore päev oli,” rõõmustab direktor.
Pelguranna lasteaia õuel toimetas talgupäeval üle viiekümne inimese, lapsedki lõid jõudumööda kaasa.
Ohtlikud redelid ja kõdupuit
„Veel enne talgupäeva tehti meil korda
ronimisredelid. Tallinna haridusamet teavitas, millised on nõuetele
vastavad redelipulkade vahed, ja leidus tore vanaisa, kes pulgad
õigetele kõrgustele sättis,” kiidab Hedi Saul. Hiljem puhastasid
talgulised redelid vanast värvist ja katsid uuega. Talgupäeval
tühjendati liivakastid ja pandi kasutatud liiv ronimisredelite ümber
turvaaladeks, et lastel oleks redelilt hüpates pehme maandumine. Ka
atraktsioonid, mis on varasemast liivakattega, said liivaga täiendust,
kuna linnaosavalitsuselt lubati peagi uut liiva.
„Puidust pingid ja ronimisvahendid said puidukaitsevahendiga immutatud.
Ühel ronimisatraktsioonil oli puit osaliselt kõdunenud. See mänguvahend
eemaldati väljakult. Liumäe vahetasime samuti välja,” loetleb Hedi Saul.
„Väga palju vajalikku sai heade inimeste abiga tehtud.”
Tartu Karoliine lasteaia direktor Silja Kasekamp on kogenud, et
lapsevanemate seas leidub alati neid, kes töödes kaasa löövad, kui
abipalvega nende poole pöördutakse. Heakorratalguid korraldatakse
Karoliine lasteaias tavaliselt mai alguses enne perepäeva. Siis
korrastatakse üheskoos õueala.
„Talgutest võtab osa siiski üsna väike protsent lapsevanemaid,” möönab
Silja Kasekamp. „Meil on 91 last, kui kümmekond lapsevanemat appi tuleb,
on hästi.”
Vanemad utsitavad omavalitsust
Abiliste hulk oli suurem aastal, mil tegeldi haljastusega, istutati
õuealale hekk ja uusi puid. Nüüd on hoovis lihtsamat kõpitsemist:
riisumist, kuivanud okste lõikamist.
Kasekamp kiidab, et Karoliine lasteaial on väga tegus lapsevanematest
hoolekogu, kellel jagub asjalikke ja häid mõtteid. Hoolekogu on
Kasekampi sõnul pöördunud ka omavalitsuse poole, et juhtida tähelepanu
töö- ja rahamahukatele asjadele, mis lasteaias tegemist vajavad, ja
lõpuks on need ka tehtud saanud.
Rakvere Triinu lasteaia hoone renoveerimine on lõppemas ning kohe
algavad tööd õuealal. Lasteaia direktor Diana Kuntor räägib ajast, mil
enda eelarvest polnud võimalik suuri investeeringuid hoone
korrastamiseks teha ning 1976. aastal valminud majas ei vastanud
rühmavalgustus enam tänapäeva nõuetele. „Naksitrallide rühma vanemate
eeskujul võtsid rühmas valgustite välja vahetamise enda peale veel kolme
rühma vanemad ning need lapsed said kõik enne lasteaia lõpetatud, kui
maja remonti läks. See oli kõige suurem investeering Triinu lasteaia
vanemate poolt,” meenutab Kuntor.
Piisab ka heast nõuandest
Hoolekogus olevate isade algatusel korraldati õue mänguvahendite remont,
kuhu kaasati kogu maja isad. „Eesmärk oli parandada kõik vahendid, mis
lastele juba ohtlikud olid. Õueala vahendite remontimise ajal
organiseeris üks isa oma töökoha poolt õue ka uue mängumaja. Tänu teise
isa algatusele saime laiendada parklat autode jaoks. Ettepaneku teinud
isa tegi ka joonise ning koostöös linna ja maaomanikuga sai asi teoks,”
kirjeldab Kuntor.
Direktori sõnul on tavapärane, et vanemad rühmadele midagi ostavad või
kingitusi teevad. Kes on toonud rühmale väikese ahju, kes ehitanud
mängumajakese, meisterdanud nukumööblit või joonistanud rühma maskotid
seinale, õmmelnud lastele hommikuringi padjad, küpsetanud kooke ja
meisterdanud koos lapsega toredaid asju traditsioonilisele sügislaadale.
„Lapsevanemate algatusel läks üks meie lõpurühmadest maakonna ideede
laadale esitlema Naksitrallide kohvikut, kuhu on meisterdatud mööbel
tööstusjääkidest. Ka see, et vanemad abistavad väljasõitude
organiseerimisel või tasumisel, on suureks abiks,” jutustab Kuntor.
„Tunneme vanemate toetust kogu aeg ning pole ise pidanud hirmsasti abi
paluma. Koostöö vanematega on niivõrd loomulik osa meie töös, et selleta
ei kujuta toimetamisi lasteaias ettegi.”
Kuntor lisab, et eelkõige ootavad õpetajad, et vanem hooliks oma lapsest
ning usaldaks õpetajaid. „Materiaalne abi jääb lapsevanema otsustada.
Oleme tänulikud, kui vanem märkab ja aitab. Piisab ka heast nõuandest,”
rõhutab Diana Kuntor.