Vanemad toetavad lasteaedu nõu ja jõuga 11. mai

Õpetajate Leht
11.05.2012
Meeli Parijõgi
Loe siit: http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=7417

Mänguväljakul varitsevaid ohte likvideerivad lapsevanemad.


Tallinnas on ligi 130 lastaeda, mille kõigi hoovid ja mänguväljakud vajavad riigikogu liikme Valdo Randpere sõnul korrastamist. Randpere asutatud MTÜ Lasteaiad Korda tegi talgud Tallinna lasteaia hoovides ja mänguväljakutel. Kuna sponsorite ja annetajate rahast kõigile lasteaedadele ei piisanud, valiti nende seast välja 20. Valiku üks kriteerium oli Randpere sõnul lapsevanemate valmidus talgutel kaasa lüüa.

Ühe 20 väljavalitud lasteaiast, Pelgu­ranna lasteaia direktor Hedi Saul kiitis lapsevanemate osalust toimunud talgupäeval ülitõhusaks. „Saime MTÜ-lt varustust ja Põhja-Tallinna linnaosavalitsusest rehasid. Kuna meile toodi väga suur prügikonteiner, said ka kuurid ja keldrid väga pikka aega seisnud kolast tühjaks. Emad korrastasid hekki, pügasid põõsaid, riisusid territooriumi, värvisid, isad tegid rohkem jõudu nõudvaid töid, nagu tassimine ja kaevamine. Üks isa remontis ära meie „autopargi” – väikelasteautod, millega sõita saab. Hästi tore päev oli,” rõõmustab direktor.

Pelguranna lasteaia õuel toimetas talgupäeval üle viiekümne inimese, lapsedki lõid jõudumööda kaasa.

Ohtlikud redelid ja kõdupuit
„Veel enne talgupäeva tehti meil korda ronimisredelid. Tallinna haridusamet teavitas, millised on nõuetele vastavad redelipulkade vahed, ja leidus tore vanaisa, kes pulgad õigetele kõrgustele sättis,” kiidab Hedi Saul. Hiljem puhastasid talgulised redelid vanast värvist ja katsid uuega. Talgupäeval tühjendati liivakastid ja pandi kasutatud liiv ronimisredelite ümber turvaaladeks, et lastel oleks redelilt hüpates pehme maandumine. Ka atraktsioonid, mis on varasemast liivakattega, said liivaga täiendust, kuna linnaosavalitsuselt lubati peagi uut liiva.

„Puidust pingid ja ronimisvahendid said puidukaitsevahendiga immutatud. Ühel ronimisatraktsioonil oli puit osaliselt kõdunenud. See mänguvahend eemaldati väljakult. Liumäe vahetasime samuti välja,” loetleb Hedi Saul. „Väga palju vajalikku sai heade inimeste abiga tehtud.”

Tartu Karoliine lasteaia direktor Silja Kasekamp on kogenud, et lapsevanemate seas leidub alati neid, kes töödes kaasa löövad, kui abipalvega nende poole pöördutakse. Heakorratalguid korraldatakse Karoliine lasteaias tavaliselt mai alguses enne perepäeva. Siis korrastatakse üheskoos õueala.

„Talgutest võtab osa siiski üsna väike protsent lapsevanemaid,” möönab Silja Kasekamp. „Meil on 91 last, kui kümmekond lapsevanemat appi tuleb, on hästi.”

Vanemad utsitavad omavalitsust
Abiliste hulk oli suurem aastal, mil tegeldi haljastusega, istutati õuealale hekk ja uusi puid. Nüüd on hoovis lihtsamat kõpitsemist: riisumist, kuivanud okste lõikamist.

Kasekamp kiidab, et Karoliine lasteaial on väga tegus lapsevanematest hoolekogu, kellel jagub asjalikke ja häid mõtteid. Hoolekogu on Kasekampi sõnul pöördunud ka omavalitsuse poole, et juhtida tähelepanu töö- ja rahamahukatele asjadele, mis lasteaias tegemist vajavad, ja lõpuks on need ka tehtud saanud.

Rakvere Triinu lasteaia hoone renoveerimine on lõppemas ning kohe algavad tööd õuealal. Lasteaia direktor Diana Kuntor räägib ajast, mil enda eelarvest polnud võimalik suuri investeeringuid hoone korrastamiseks teha ning 1976. aastal valminud majas ei vastanud rühmavalgustus enam tänapäeva nõuetele. „Naksitrallide rühma vanemate eeskujul võtsid rühmas valgustite välja vahetamise enda peale veel kolme rühma vanemad ning need lapsed said kõik enne lasteaia lõpetatud, kui maja remonti läks. See oli kõige suurem investeering Triinu lasteaia vanemate poolt,” meenutab Kuntor.

Piisab ka heast nõuandest
Hoolekogus olevate isade algatusel korraldati õue mänguvahendite remont, kuhu kaasati kogu maja isad. „Eesmärk oli parandada kõik vahendid, mis lastele juba ohtlikud olid. Õueala vahendite remontimise ajal organiseeris üks isa oma töökoha poolt õue ka uue mängumaja. Tänu teise isa algatusele saime laiendada parklat autode jaoks. Ettepaneku teinud isa tegi ka joonise ning koostöös linna ja maaomanikuga sai asi teoks,” kirjeldab Kuntor.

Direktori sõnul on tavapärane, et vanemad rühmadele midagi ostavad või kingitusi teevad. Kes on toonud rühmale väikese ahju, kes ehitanud mängumajakese, meisterdanud nukumööblit või joonistanud rühma maskotid seinale, õmmelnud lastele hommikuringi padjad, küpsetanud kooke ja meisterdanud koos lapsega toredaid asju traditsioonilisele sügislaadale.

„Lapsevanemate algatusel läks üks meie lõpurühmadest maakonna ideede laadale esitlema Naksitrallide kohvikut, kuhu on meisterdatud mööbel tööstusjääkidest. Ka see, et vanemad abistavad väljasõitude organiseerimisel või tasumisel, on suureks abiks,” jutustab Kuntor. „Tunneme vanemate toetust kogu aeg ning pole ise pidanud hirmsasti abi paluma. Koostöö vanematega on niivõrd loomulik osa meie töös, et selleta ei kujuta toimetamisi lasteaias ettegi.”

Kuntor lisab, et eelkõige ootavad õpetajad, et vanem hooliks oma lapsest ning usaldaks õpetajaid. „Materiaalne abi jääb lapsevanema otsustada. Oleme tänulikud, kui vanem märkab ja aitab. Piisab ka heast nõuandest,” rõhutab Diana Kuntor.