Tänavuseks on talguidee suuresti eestlaste jõupingutusel jõudnud juba 80 riigini ning kindlasti pole meil ühtki teist ligilähedaseltki sama laia tähelepanu leidnud mõtet, millega Eesti on suutnud sel sajandil maailma rikastada.
Varasemate aastate kogemuse kohaselt on talgud olnud ebatavaliseks kohaks, kus ühiselt on toimetanud nii vanad kui noored inimesed. Seega on talgud aidanud lõhkuda varjatult Eestile omast stereotüüpi, et eri põlvkondadest inimeste ainukeseks ühendavaks asjaks on teleka vaatamine.
Tänavu pööratakse Euroopa Liidus tähelepanu aktiivsele vananemisele ja põlvkondade vahelisele solidaarsusele. Kahjuks olen mitu korda kogenud, et erinevalt vabatahtlikust tööst toob jutt väärikast vananemisest inimeste näole sarkastilise muige, mis reedab rumalat arusaama, et vananemine on ainult praeguste pensionäride asi ja mind see ei puuduta.
Aktiivse vananemise eesmärk on tegeleda probleemidega, mis Eestit ja kogu Euroopat tänu rahvastiku vananemisele tulevikus ähvardavalt ees ootavad. Praegu on Eestis teise pensionisambaga liitunud 622 000 inimest ja noorimad neist alles 18-aastased. Ainult sellest, kui tegusalt ning targalt need rohkem kui pool miljonit eestimaalast vananevad, sõltub nende elukvaliteet ja sissetulekute suurus 20 ja 40 aasta pärast.
Kas esimestel prügikoristustalgutel 2008. aastal osalenud 30-aastased mehed suudavad välja tulla ka talgute juubelil 2038. aastal? Kui meie inimeste tervisekäitumine ei muutu, siis pooled neist seda ei suuda.
Tartu Ülikooli uuringust “Lapse väärtus ja põlvkondadevahelised suhted” selgus, et laste suhted vanavanematega on järjest vähem lähedased ja põlvkondadevaheline side nõrgeneb. Kuna talgud on näidanud võimet muuta ühiskonna mõtteviisi, siis loodan, et talgulised suudavad tänavu välja tuua rohkem inimesi eri põlvkondadest.
Viimaste aastate talgute üks tunnuslauseid kõlab: „Tule talgutele, leiad armastuse!“ Seda ümber sõnastades kutsun kõiki talgutele hüüdlausega: „Tule talgutele, leiad lapselapse ja vanaema!“