Raplamaa Sõnumid
05.05.2012
Tõnis Tõnisson
Müts maha kõigi ees, kes tänast ilma trotsides (lehe lõpetamise ajal
lubasid kõik ilmajaamad tänaseks Eestisse tõsist vihma) on koondunud
üleriigilise ühistöö frondile. Mitte ainult sellepärast, et see lubab
meie väikesel riigil jälle kord positiivse sõnumiga maailmapressi
pääseda, vaid rohkem ikka seetõttu, et niimoodi ühiselt pingutades
suudetakse mõne tühise tunniga oma riigi ja rahva heaks korda saata
midagi, mis hiljem käega katsutav ja sumaga mõõdetav on.
Ühine vabatahtlik ja isetu tegevus ühise heaolu nimel on alati
kiiduväärt olnud. Isegi nõukogude ajal, kui vabatahtlikku tööd veel
sunniviisil tuli teha, suudeti laupäevakutega teha asju, mis hiljem
sunnile vaatamata silma ja südant rõõmustama jäid. Mis siis veel sellest
rääkida, kui tegu tõeliselt vabal tahtel sünnib.
Pisut ettevaatlikuks teeb ehk ainult see, et eile õhtuks oli kogu riigis
ühistalgutele registreerunud vaid 15 000 inimest. Seda ei ole just
eriti palju. Pisut võiks ehk lohutada teadmine, et teatud hulk inimesi
ei pea registreerimist tähtsaks ja ilmub välja viimasel hetkel. Siia
võiks lisada veel teist samapalju neid, kes toimetavad tegusalt oma
koduses majapidamises neid toimetamisi, mida ei anna kuidagi muule ajale
lükata. Nii saame kokkuvõttes selle numbri ehk lõpuks veidi ilusamaks
kruttida ja võime ikkagi võtta endale õiguse uhkelt muu maailma poole
vaadata, et kinnitada: oleme küll väikesed, aga kõigele vaatamata
äraarvamata tublid.
Ometi tuleb siinjuures vaikselt iseendale tunnistada, et vaatamata
kõigile pingutustele ja ülemaailmsele promole, mis pidanuks eelkõige
just meid ennast eriliselt mobiliseerima, on talgutamise tuhin viimaste
aastatega Eestis vähenenud. Esimesel ,,Teeme ära" aktsioonil tuli ju välja tervelt 50 000 inimest pluss kõik need, kes registreerimatutena toimetasid. Milles asi?