Talgutraditsioon istub sügaval meie sees 02. mai

Sakala
02.05.2012
Tarmo Tüür

Tänavu 5. mail tulevad juba viiendad «Teeme ära!» kevadtalgud. Sellest on saanud omaette nähtus nii Eestis kui mitmel pool mujal.


Nõnda suur hulk häid inimesi ühekorraga ühise asja eest väljas tähendab tohutut jõudu. Talgupäev pälvib tähelepanu ja tõmbab kaasa, selle ajal saab palju ära teha. Aga mitte ainult: «Teeme ära!» taga peitub midagi veel suuremat.

2008. aasta prügikoristusaktsiooniga Eestist veerema lükatud ürituse muudab revolutsiooniliseks mõtteviis, mida see levitab. See propageerib oskust ja võimet märgata, et midagi on vaja muuta, julgust seda öelda ja haarata ohjad enda kätte.

Eks me kõik näe iga päev, et park on räämas, seltsimaja puukuur lääbakil, laste mänguväljak ligadi-logadi, naabertänava Helju ei jaksa enam puid lõhkuda, külaselts vajab uut hoogu ja värsket ideed...

«LIHTNE ON OLLA ebanormaalne,» öeldi kunagi meie ühiskondlik-poliitilist argielu kajastavas laulus. Lihtne on harjuda ligadi-logadi-mentaliteediga, muutuda ümbritseva minnalaskmismeeleolu suhtes immuunseks ja hakata pidama ükskõiksust enesestmõistetavaks. Raskem on sellele vastu seista, midagi ette võtta.

Teeme ära või arme tee? See on südame küsimus. Aktiivne eluhoiak, mida kõnealused ühisettevõtmised on aasta-aastalt levitanud, ei tähenda muud kui endale ja teistele tunnistamist, et eespool loetletu ei ole enesestmõistetav.