Sakala
02.05.2012
Tarmo Tüür
Tänavu 5. mail tulevad juba viiendad «
Teeme ära!» kevadtalgud. Sellest on saanud omaette nähtus nii Eestis kui mitmel pool mujal.
Nõnda suur hulk häid inimesi ühekorraga ühise asja eest väljas tähendab tohutut jõudu.
Talgupäev pälvib tähelepanu ja tõmbab kaasa, selle ajal saab palju ära teha. Aga mitte ainult: «
Teeme ära!» taga peitub midagi veel suuremat.
2008. aasta prügikoristusaktsiooniga Eestist veerema lükatud ürituse
muudab revolutsiooniliseks mõtteviis, mida see levitab. See propageerib
oskust ja võimet märgata, et midagi on vaja muuta, julgust seda öelda ja
haarata ohjad enda kätte.
Eks me kõik näe iga päev, et park on räämas, seltsimaja puukuur
lääbakil, laste mänguväljak ligadi-logadi, naabertänava Helju ei jaksa
enam puid lõhkuda, külaselts vajab uut hoogu ja värsket ideed...
«LIHTNE ON OLLA ebanormaalne,» öeldi kunagi meie ühiskondlik-poliitilist
argielu kajastavas laulus. Lihtne on harjuda
ligadi-logadi-mentaliteediga, muutuda ümbritseva minnalaskmismeeleolu
suhtes immuunseks ja hakata pidama ükskõiksust enesestmõistetavaks.
Raskem on sellele vastu seista, midagi ette võtta.
Teeme ära või arme tee? See on südame
küsimus. Aktiivne eluhoiak, mida kõnealused ühisettevõtmised on
aasta-aastalt levitanud, ei tähenda muud kui endale ja teistele
tunnistamist, et eespool loetletu ei ole enesestmõistetav.