Koit
05.05.2012
Talgupäev pälvib tähelepanu, sest selle
käigus saab palju olulist ära tehtud. Nii meil kui mitmel pool
maailmas, sest suur hulk inimesi on samal ajal üheaegselt
korrastustöödel. Ei saa salata, et iga päev näeme mõnd unustusse jäänud
kohta, maanteede ääres suuri räämas majandushooneid, korrastamist
vajavat mänguväljakut või seltsimaja. Sedagi, et naabritaat ei jaksa ise
puid riita laduda, rääkimata nende lõhkumisest.
«Teeme äral!» osalejad ei suuda harjuda
niiöelda ripakile jäänud hoonete, metsa äärde veetud prügikottide või
oma külaplatsil valitseva korratusega. Köit on seda meelt, et ühiselt on
ikka lõbusam ja toekam. Ka koristus- või parandustöödel.
Iga inimene peaks natuke ka peeglisse vaatama ning mõtlema - kas just
mina pole see, kes ongi hoolimatult käitunud, näiteks kas või autoaknast
banaanikoort välja lennutanud ning mõelnud, et küll mõni linnuke
sellest kõhutäidet saab.
Talgutele registreerunuid on tänavu vähem kui eelmistel aastatel. See on
ka loomulik, et nii mõnigi suur algatus hakkab aegamisi hääbuma. Samas
usub Köit, et traditsioon kestab, sest «Teeme ära!»
kohta infot otsides leiab kohti, kus talguid juba peetud, ning kohti,
kus need veel tulemas.' Näiteks Ahjal tehti talgutega algust juba
aprilli keskel, mil koristati nii mõisaparki kui haljasalasid. Sarnaseid
näiteid on lähemalt ja kaugemalt. Kindlasti toimuvad paljudes kohtades
ka niinimetatud oma pere või leibkonna või siis väiksema kogukonna
registreerimata talgud. Neil tegevustel on ikkagi ühine eesmärk midagi
suuremat ära teha.
Koristustalgute «Teeme ära!» nü-öelda
tõrvaks meepotis võib olla tõsiasi, et rämps küll kogutakse kokku, kuid
see jääbki aastateks hunnikusse vedelema. Näiteid on kahjuks piisavalt.
Köit loodab siiski, et tänavu on nii talgulised kui korraldajad mõelnud
kõigele, ka prügi äraviimise korraldamisele.
Leidub kohti, kus talgud juba peetud, kuid ka tulemas.