Saarte Hääl
25.04.2012
Ühistöö korras on Saaremaal suuremaid töid tehtud juba muinasajast
saadik. Nõukogude ajal tähistati kevadtalgutega suure juhi Lenini
sünnipäeva. Ent 21. sajandil on lausa kohustuslik osa võtta "
Teeme ära" talgutest.
Kahjuks on talgute mõte aja jooksul muutunud. Kui vanasti tehti
talgukorras ära tööd, millest oma talu jõud üle ei käinud, siis täna
meelitatakse inimesi reklaamikampaaniate abil koristama kellegi teise
jäetud prahti. On toimunud ka
mõttetalgud, aga nendegi puhul ei ole kindel, kas piirduti vaid suu puhtaksrääkimisega või sündis ka midagi käegakatsutavat.
Võiks ju öelda, et mis selles halba on, kui korra aastas tehakse Eestimaa prügist puhtaks. Kahjuks on aga nii, et hoolimata "
Teeme ära"
algsest ideest metsa alla veetud praht kord kokku koguda, on sellest
nüüdseks saanud iga-aastane aktsioon. See tähendab vaid seda, et leidub
küllalt inimesi, kelle jaoks on täiesti loomulik viia oma olmejäätmed
metsa alla, selle asemel et neid raha eest prügimäele anda.
Negatiivne on ka see, et talgute kui ühistegevuse idee on muutunud
kitsalt ühepäevaseks ürituseks. Tekib kellelgi mõte teha talgud mõnel
teisel ajal kui mai esimesel laupäeval, kiidavad kogukonnaliikmed
kooris, et me ju juba osalesime "
Teeme ära"
talgutel. Järgmine samm oleks see, et nutikad "rehepapid" hakkavad
talguid käsutama enese huvides. Miks mitte lasta vabatahtlikel
linnavurledel sulle talvepuid varuda või lasta neil suvila ära
värvida...
Ning õige mees paneks vabatahtlikud põllult kive korjama, kapsataimi istutama ja kartuleid korjama.
Juba 5. mail on kõik saarlased oodatud järjekordsetele "
Teeme ära" talgutele. Rõõm ühisest viibimisest värskes õhus kaalub üles kõik kahtlused, mis siinkirjutaja arvamus tekitada võis.
Alustama peaks aga sellest, et hommikul koduuksest autoni jalutades
viite mööda minnes prügikasti kommipaberi, mille tuul teie õuele toonud
on.