Valgamaalane
03.05.2012
Tarmo Tüür
«
Teeme ära»
talgupäeva eestvedaja
Tänavu 5. mail on tulemas juba viies järjestikune «
Teeme ära» talgukevad. «
Teeme arast»
on saanud omaette fenomen nii Eestis kui mitmel pool maailmas. Nõnda
suur hulk häid inimesi ühe korraga ühise asja eest väljas - see tähendab
suurt jõudu.
Talgupäev pälvib
tähelepanu, tõmbab kaasa ja selle käigus saab palju olulist ära tehtud!
Aga mitte ainult - fenomeni taga peitub midagi veel suuremat.
2008. aasta prügikoristusaktsiooniga Eestist veerema lükatud «
Teeme ära»
on revolutsiooniline sellega leviva mõtteviisi tõttu. See on oskus ja
võime märgata enda ümber muutmist vajavat, julgus öelda see välja ja
võtta initsiatiiv selle muutmiseks.
Eks me kõik näeme iga päey et park on räämas või seltsimaja puukuur
lääbakil, laste mänguväljak ligadi-logadi, naabertänava Helju ei jaksa
enam puid lõhkuda, külaselts vajaks uut hõõguja värsket ideed. Ja nii
edasi.
«lihtne on olla ebanormaalne,» ütlesid kunagi ühed laulusõnad, mis
peegeldasid meie ühiskondlikpoliitilist argielu. lihtne on
ligadi-logadi-mentaliteediga harjuda, ümbritsevale
minnalaskmismeeleolule immuunseks muutuda ja hakata ükskõiksust justkui
märkamatult enesestmõistetavaks pidama. Raskem on sellele vastu seista,
midagi ette võtta.
Teeme ära või arme teeme - see on südame küsimus. Aktiivne eluhoiak, mida «
Teeme ära»
ettevõtmised aasta-aastalt levitanud, ei tähendagi muud kui endale ja
teistele tunnistamist, et need asjad ei ole enesestmõistetavad.
Vastupidi, enamik meie ümber toimuvast on selline, mida saame ise muuta.
See ongi mõtteviis, et
teeme ära ja teeme koos. Ühiselt jagub rohkem jõudu ja energiat ning koostegemine on lahedam.
Esimesel kahel talgukevadel toimusid talgud kindlal teemal: 2008. aastal koristati prügi ja 2009. aastal peeti
mõttetalguid. Kõik oli keskselt korraldatud ja finantseeritud. 2010. aastaks kujunes sellest aga
talgupäeva formaat, mis toimib tänaseni.
Esmapilgul tundus see toona päris hulljulge mõttena - plaan teha suurt
üle-eestiüst aktsiooni, jättes kogu initsiatiivi kohalikule tasandile.
Talgupäeva
formaat seisneb ju selles, et kutsuda üles kõiki eestimaalasi ise enda
ümber ringi vaatama. Leidma see, mis muutmist vajaks ja kutsuma teisi
kaasa seda ära tegema. Kogu algatus, korraldus ja vastutus on seega
kõigi
talgujuhtide ja korraldajate endi kätes.
2010. ja 2011. aasta tõestasid, et ühiskond oli selliseks
talgupäevaks küps. Tuhatkond aktiivset eestimaalast võttis vastutuse
talgujuhina
ning kümned tuhanded tulid nendega kaasa ja tegid ära! Muutsid enda
ümber elukeskkonna paremaks, kaunimaks, lootusrikkamaks. Korrastasid
pargi, kõpitsesid ja värvisid seltsimaja puukuuri, värskendasid laste
mänguväljaku, aitasid Heljul talvepuud teha, leidsid
mõttetalguil uusi ideid, mida külaseltsiga suvel ühiselt ette võtta.
Ja mitte ainult.
Talgupäev on aidanud
sammsammult muuta inimeste mõtteviisi ja käitumist, levitada aktiivset
ja hoolivat eluhoiakut ning taasluua ammust talgutraditsiooni
tänapäevasel moel. Ühtlasi on koostegemisest saanud see miski, mida
oleme ka riigi tasandil ammu otsinud - ühiskonna käivitaja ja heade
kogemuste ekspordiartikkel.
algutraditsioon istub sügaval meie sees, tunnistame seda või ei. Mõnigi
siinne organisatsioon võib end väljateenitult pidada talgutraditsiooni
taaselustajaks, mõnigi talguline väärib tõelise talguhundi tiitlit.
Õlatunne on tugev. Ja mis kõik veel on talgutelt leitud: armastus, töö,
sõber, naaber, uued oskused, usk endasse ja teistesse ...
«
Teeme ära»
talgupäev on küll alles kui poisike, viis sünnipäevaküünalt tordil, kuid mõnus on mõtelda, mis ootab ees. Tule talgutele, leiad elu!
«
Teeme ära või arme teeme see on südame küsimus. Aktiivne eluhoiak, mida «
Teeme ära»
ettevõtmised aasta-aastalt levitanud, ei tähendagi muud kui endale ja
teistele tunnistamist, et need asjad ei ole enesestmõistetavad.
Vastupidi, enamik meie ümber toimuvast on selline, mida saame ise muuta.
See ongi mõtteviis, et
teeme ära ja teeme koos. Ühiselt jagub rohkem jõudu ja energiat ning koostegemine on lahedam.»