Õhtuleht
07.05.2012
Juhan Haravee
Laupäeval üle-eestilisel talgupäeval
oli Saku vallas Metsanurme küla jõe-äärse terviseraja koristamisele
kohalikele appi sõitnud 37 MTÜ Kodanikukoolitus projektis "Leitud maa"
osalejat. Kolmekeelset talguliste vadinat ja tehnika undamist jagus
pikaks päevaks – ilmaga oli vedanud, tegijatest rääkimata.
"Talgud ehk vene keeles "toloka", see ongi selline ettevõtmine, kui
inimesed tulevad kokku, et teha midagi kasulikku koos ära, kuna nii on
kergem," räägib Irina Oleinitš (41) lõimumisprojekti "Leitud Maa" üks
eestvedajaist Metsanurmel." "Leitud maa" projekti eesmärk on ühendada
erinevatest rahvustest inimesi, kes elavad Eestis. Täna on siin ametis
põhiliselt venekeelsed eestimaalased ja olenemata sellest, kas neil on
Eesti, Vene, Ukraina või Valgevene kodakondsus või pole see kuuluvus
üldse määratletud. Lisaks on meie hulgas ka esindajad Inglismaalt ja
Poolast."
Enamik talgulisi, kes valdavalt elavad Harjumaal, on kaasa võtnud
lähedased, elukaaslased ja lapsed, kellele kõigile leidub terviseraja
korrastamisel rakendust. Sama projekti raames on Oleinitši sõnul talgupäeval
tööl ka neli gruppi Ida-Virumaal, üks 50liikmeline seltskond Sillamäel
ja kolm gruppi Narvas ning Narva-Jõesuus. Nendega peavad Metsanurmel
rügajad telefonitsi sidet – viimastel andmetel segavat Narva-Jõesuus
värvimistöid vihm.
"Mul on väga hea meel, et tänavu on talgutest osa võtmas just palju
venekeelseid inimesi, kes on väga huvitatud Eesti kombestikus kaasa
löömisest ja oma panuse andmisest talgute õnnestumisse," rõõmustab
Irina, kes on kaasa löönud kõigil "Teeme ära!" talgutel.
Maria tuli kolme pojaga
Irina Mešalnikova (38) on projektis osalevas MTÜ "Õitsev lava", mis
pakub Lasnamäe lastele loomingulist tegevuse ja arengu võimalusi.
"Otsustasime täna lastega joonistamise, kleepimise, voolimise asemel
tulla loodusesse ja teha üks heategu," räägib Irina. "Siin tõesti kõik
olemas, mida hingel vaja ja see on saadaval ju päris tasuta. Meil on
tõesti hea meel, et saame osaleda seal, kus äratatakse ellu iidseid
eestlaste kombeid. Vaatamata kõikvõimalikele poliitilistele
tõmbetuultele ja eksitamistele, kust poolt tahes, kavatseme meiegi anda
oma panuse oma kodumaa kaunimaks muutmiseks."
Moskvast pärit Maria Bratus (34) tuli Metsanurmele kogu perega, kolm
poega üheksast nelja-aastaseni kõige eest. Maria otsis rahulikumat
keskkonda, kus saaks lapsed üles kasvatada, ning kuna mees leidis mingil
hetkel üles ka oma siinsed juured, otsustatigi viie aasta eest Eesti
kasuks. Siiani pole Maria sõnul seda sammu tulnud kahetseda. Eestlaste
elus ja loomuses on palju sellist, mis Maria peret võlub ja millest
tasub eeskuju võtta. "Mulle meeldib Eestis väga," tõdeb Maria. "Selline
ühistegutsemine, mida vene keeles kutsutakse iidse sõnaga "toloka", oli
tuntud ka vanal Novgorodi- ja Pihkvamaal, mis on Eesti vahetus
naabruses."
"Mulle on jäänud eestlasest mulje kui inimesest, kes mõtleb oma
koduaiast kaugemale ning soovib sealgi elu kaunimaks teha," kiidab Maria
siinset rahvast. Erinevate rahvuste esindajate kokkutoomine ühise
eesmärgi hüvanguks on parim moodus takistava rämpsu kõrvaldamisel
integratsiooni teelt, arvab Maria. See ongi nagu talgutöö!
"Siin on üsna ohtlik"
David Revell (34) on pärit Kagu-Inglismaalt Londoni lähedalt, kuid elab
juba peaaegu neli aastat Eestis ja on abielus projektijuht Liisiga. Oma
eesti keele üle David veel eriti uhke ei ole, kuid saab juba nii
mõnestki asjast aru. "Ma ei tea, mida ma täna siin tegema hakkan,"
väljendab David nõutust ja põrnitseb altkulmu ümberringi mürisevat
masinaparki. "Ma pole sellise töötegemisega varem kokku puutunud,
igatahes on selge, et siin on üsna ohtlik ja peab olema ettevaatlik."
Inglane tõmbab kätte valged kindad ja liigub tundmatusele vastu. Valged
kindad anti aga kõigile talgulistele, kes neid soovisid, ning mingeid
vihjeid aristokraatlikule töötegemisteesklusele sellest otsida ei tasu.
"Ma olen väga õnnelik, et sain sel korral tulla otse Eestimaa
loodusesse," õhkab Eestit juba neljandat korda külastav poolatar Marzena
Dabrowska (38, pildil). "Ma kasvasin üles Poolas, kuid nüüd elan juba
aastaid Inglismaal Canterburys, samas linnas, kus kuulus peapiiskopki."
Marzenale meeldib talgute mõte väga, eriti see, et kutsutakse kaasa ka
venekeelseid inimesi ja nad töötavad koos eestlastega. Oma vanematelt on
Marzena kuulnud, et ka Poolas oli omal ajal midagi talgute sarnast
täiesti olemas. Kuid kas oli tegu "kommunistliku töö" sundvormiga või
hoopis vanema nähtusega, see Marzenale ei meenu.