Saarte Hääl
03.05.2012
Reet Viira
Me oleme isetegemise rahvas. Me oskame näha enda ümber korratust ning me
tahame seda muuta. Me mõtleme: kui ei tee seda mina, kes siis? Koos
muudame maailma puhtamaks, kaunimaks, paremaks paigaks elamiseks nii
meile endile kui ka igale elusorganismile meie planeedil. Prantslane
Charles de Montesquieu on öelnud: "Selleks et suuri tegusid teha, pole
tarvis olla suurim geenius; pole tarvis olla inimestest kõrgemal, vaid
on tarvis olla nendega koos!"
Nii ei ole ka sel viiendal talgukevadel vaja selgeks teha prügi olemust
ja selle olematuse printsiipi. Kui meid ümbritseb puhas keskkond, meie
allikad on täis puhast selget vett, metsades ei ole suuri prügimägesid,
on inimesel selles keskkonnas elades turvalisem ja kaitstum tunne.
Käsipidur kogu maailmale
Prügi olemus on tekitada prügi. Nähes mahavisatud kompvekipaberit,
pillame kergemini ka jäätisepaberi oma käest. Meie tegutsemist vaatavad
ja õpivad sellest nooremad. Kui autoaknast välja visatud praht ei ole
kellegi praht, siis, kui klassiga koos teepervi koristada, jääb noorel
inimesel järgmisel päeval kindlasti prügi autoaknast lendu laskmata.
Me oleme 2008. aastal, esimesel "
Teeme ära"
talgupäeval näinud, millised olid meie metsad ja teeperved - täis olmeprügi, klaasikildusid, ehitusprahti. Nüüd, 2012. aasta
talgupäeva eel võime olla meie poolt algatatud koristuskampaania üle uhked.
Meie idee on langenud viljakale pinnasele. Juba 91 riigis tehakse sel
aastal koristustalguid. Eesti on tõmmanud maailmale käsipiduri peale. Me
oleme peatanud hetkeks maailma ja lasknud tal ennast vaadata. See, mida
on nähtud, ei ole olnud meeldiv. Ühisaktsioon World Cleanup 2012 algas
24. märtsist ja kestab 25. septembrini. Koristuspäevad on toimunud
Sloveenias, Horvaatias, Egiptuses, Indias, Lätis. Nüüd sel laupäeval, 5.
mail ka Eestis.
Üle-eestilisele "
Teeme ära"
talgupäevale
on kirja pandud juba 1100 talgut, Saare maakonnas ligi 120. Enamik
neist on küla- ja heakorratalgud. Puhtamaks saavad teeperved,
kirikuaiad, lasteaiahoovid, meid ümbritsev rannaala merest tulnud
mereheidisest ja prahist jne. Teeäärte võsast punastamise ja kiviaedade
lappimisega muudetakse külatänavad kaunimaks.
Koos saab palju korda saata
Talgupäeval korrastatakse aga ka
terviseradu, bussiootepaviljone, puisniite, kiigeplatse, kalmistuid,
jaanipäeva lõkkeplatse, suviseid ujumiskohti ning aleviku südames olevat
allikat. Seda kõike lootuses, et ühiselt korrastatud piirkonda hoitakse
edaspidi juba ise puhtana.
Talgute käigus avastatakse üha uusi ja uusi tublisid inimesi, kelle
teadmiste ja oskustega saab koos palju korda saata. Hästi toimiv
kogukond suudab luua ühiskonna jaoks olulisi väärtusi. Olgu selleks
noorte ja vanade koostöö, arvestamine ligimesega või turvalise ja
meeldiva elukeskkonna loomine.
Laupäevasel
talgupäeval toimub ka rohkesti
mõttetalguid.
Nii Liival Muhu noortekeskuses, kus mõeldakse koos noorte ettevõtluse
ja noorsootöö teemade üle, kui ka Saaremaal Anseküla seltsimajas, kus
pannakse kokku sõrulaste nägemus oma piirkonna kohaliku murde - sõrve
keele - käsutamise "maksimumprogrammist" ehk sellest, milline oleks
ideaalne sõrve keele käsutamine hariduses, meedias, asjaajamises,
ettevõtluses, kultuurielus jm valdkondades. Kuressaare lossipargis
paigaldatakse nahkhiirtele varjekaste ja pakutakse Mamsli talgusuppi.
Tegusale päevale oodatakse ligi 3500 inimest, praegu on registreerunud üle 600.
"Seda ei juhtu ju iga päev, et üks poiss saab planku värvida. On vaja
vaid asi raskesti kättesaadavaks muuta. Metsa raiumine on töö, aga
MontBlancile ronimine ainult lõbu." Nii arutas Torn Sawyer oma mõtteis.
Ta oli veetnud väga lõbusa päeva suure seltskonnaga ning tema probleem -
plank - oli kolmekordselt üle värvitud...
Laupäeval me teeme koos ära! Kus oled sina, kui sa ei ole "leeme ära"
talgupäeval?