Meie Maa
05.05.2012
Ene Kallas
Internetipõhises sotsiaalvõrgustikus Facebook käivitus eile öösel, täpselt südaööl “
Teeme ära!”
talgute raames üks omanäolisemaid ettevõtmisi – digitalgud, mille
eesmärk on tuvastada fotodel kohti, mis on seni jäänud mõistatuseks.
“Meie eesmärk ei ole kindlasti propageerida Facebooki,” märkis muhulasest
talgujuht
Kadri Tüür, “aga kuna eeldatavasti on perekonnas vähemalt üks liige
selle suhtluskeskkonna kasutaja, siis valisimegi selle.” Nii võib
näiteks lapselaps näidata arvutipilti oma vanaemale ja uurida, kas too
teab seda paika või mitte.
Asi toimib lihtsalt: mäluasutused (arhiivid, raamatukogud, muuseumid)
laevad leheküljele umbes viis fotot, millele oodatakse lehekülje
kasutajatelt kommentaare. “Kasutajate ülesanne on anda pilti
kommenteerides võimalikult täpset ja adekvaatset teavet kujutatud paiga
kohta – otsides selle kohta andmeid muudest (nt kohalikest
koduloolistest) andmekogudest, vanematelt inimestelt – kohapealse
vaatluse abil,” ütleb Kadri Tüür ka vastavas juhises. Samas oodatakse
mitmeid, peamiselt kinnitavaid kommentaare ühele pildile. Nagu
teadustööga, kus allikaid peaks olema vähemalt 2–3. Mida rohkem, seda
uhkem. See tagab andmete võimaliku täpsuse ja objektiivsuse.
Kena oleks näiteks ka see, kui koha teadmisel minnakse seda üle
pildistama. Nii saab muuseum (kellele pilt kuulub) või kas või
digikeskkond tekitada rubriigid “enne” ja “nüüd”.
facebook.com/digitalgud on avalik lehekülg, mis lihtsalt tähendab seda,
et ta on nähtav ka neile, kes ei ole registreerunud kasutajaks. Aga
kommenteerida saavad ainult kasutajad.
Muuseas, sarnaseid ettevõtmisi on olnud teisigi, siiski aga
kohapõhiseid. Nii on näiteks Eesti arhitektuurimuuseumil internetti
lükatud terve hulk pilte kaustas “Suur äraarvamismäng!”, mille allkirjas
saab lugeda: “Siia albumisse postitame muuseumi kogude “tundmatuid
objekte”. Seda lootuses, et küll keegi kuskil nende kohta midagigi teab.
Niisiis, kui keegi tunneb millegi/kellegi ära või julgeb midagi arvata,
siis ärgu hoidku meid teadmatuses!” Miks selle näiteks tõin? Sest Kadri
Tüüri sõnutsi toimib digitalgute ühe eeskujuna just see lehekülg.
“Digitalgute käigus laekuvate andmete hindamine ja lõplik vormistamine
andmebaasikirjeteks jääb iga mäluasutuse spetsialistide hooleks ja
otsustada,” antakse talgute juhises teada. “Fotode puhul juhindume
põhimõttest, et neid kasutatakse oma kogude tutvustamise kaalutlusel
ning mitteärilistel eesmärkidel, mis ei riiva autoriõigusi. Kui foto
autor on teada, tuleb see kindlasti foto juurde märkida.”
Sõnade vahele jäi aga see, et digitalgute üks eesmärke on juhtida
senisest suuremat tähelepanu erinevate muuseumide “tundmatutele
objektidele”. Lausa niiviisi, et inimesed ka ilma igasuguste talguteta
tunneksid huvi nende vastu ning hea õnne korral neid ka tuvastaksid.
Sest muuseumitöötajad kogu oma heast tahtest hoolimata ei saa teada nii
palju kui inimesed, kes on vastava kohaga seotud.
Talgud on seotud “
Teeme ära!”
kampaaniaga ning kestavad 5.–15. maini. Kokkuvõtete ja loosiõnnelike
kaasalööjate avalikustamine leiab aset muuseumiööl 19. mail.